Oma eluajal oli ta kaks korda abielus. Kunstniku kohta oli ta väga haritud mees. Nimelt oli ta palju lugenud ning reisides oma silmaringi laiendanud, ta suutis ennast väljendada seitsmes keeles. Reisidelt tõi ta kaasa maale, millega ta oma kodu kaumistas ning kogu laiendas. Juba noore kunstnikuna sai talle osaks suur tunnustus. Ta maalis vürstide ja kuningate õukondadele Mantovas, Madriidis, Pariisis, Londonis ja Antverpenis. Jesuiitidelt sai ta hulgaliselt tellimusi altaripiltide maalimiseks. Kuid Rubensi suurel menul olid ka omad varjuküljed nimelt ei suutnud ta nii palju maalida, kui telliti, et hädast välja tulla rajas ta hiigeltöökoja. Seal töötas suur hulk õpipoisse ja abilisi, kes Rubensile maale maalisid. Tellija andis Rubensile teema, Rubens visandas sekiiskavandi ning õpipoisid e. sellid maalsid maali valmis. Ta töökojas valmis Rubensi maalide nime all umbes kolmtuhat maali, milledest vaid
Rogier van der Weyden,Hans Memling,Michel Sittow jaHugo van der Goes R. van der Weyden. H. van der Goes. Ristiltvõtmine Portinari altar Memling. Vana naise portree Suurepärased meistrid olid ka Rogier van der Weyden (1399-1464), tundeküllaste altaripiltide ning kaunites toonides rahulike ja väärikate portreede autor ning Hans Memling (1430-1494). Rogieril oli palju jäljendajaid välismaal, eriti just saksa kunstnike seas. Memlingil on aga eriline tähendus meie jaoks, sest tema juures õppis tallinlane Michel Sittow, kellest sai tunnustatud portretist Lääne-Euroopa kuningakodades. Väga hingestatud ja lüürilise maalimislaadiga oli Hugo van der Goes (u. 1440-1482), kelle üks Itaaliasse sattunud töö, nn. "Portinari altar" - itaalia
Väliseltki pole maalid nii suurejoonelised ja monumentaalsed nagu Itaalias, kus tehti palju suuremõõtmelisi freskosid. Madalmaadel seevastu telliti rohkem tahvelmaale. Seal harrastati tollal nn. peenmaali, kus ühtki pisiasja kahe silma vahele ei jäeta. Madalmaade maalikoolkonna rajasid vennad Jan van Eyck (u. 1380-1441) ning Hubert van Eyck (u. 1366/70-1426). Suurepärased meistrid olid ka Rogier van der Weyden (1399-1464), tundeküllaste altaripiltide ning kaunites toonides rahulike ja väärikate portreede autor ning Hans Memling (1430- 1494). Rogieril oli palju jäljendajaid välismaal, eriti just saksa kunstnike seas. Memlingil on aga eriline tähendus meie jaoks, sest tema juures õppis tallinlane Michel Sittow (u. 1469-1525), kellest sai tunnustatud portretist Lääne-Euroopa kuningakodades. Väga hingestatud ja lüürilise maalimislaadiga oli Hugo van der Goes (u. 1440-1482), kelle üks Itaaliasse sattunud töö, nn
annaabi.ee 
