Värvidest on kasutatud punast, kollast, valget, musta, pruuni, rohelist, sinist, kuldset ja lillat. Kuigi Niguliste kiriku peaaltar koosneb 18st osast, ei meeldi see altar ikkagi mulle. Kuigi detailid on ilusti märgatavad ja silmaga näha, on selles altari maalis midagi mitte meeldivat. Minu arvates on see peaaltar täis kannatust ja liigset piina. Piinatakse inimesi ja raiutakse päid, samal ajal on märgata pisikesi ingleid. Ma ei saa aru, miks kujutada altarimaalidel ingleid, kui piinatakse ja raiutakse päid. Jube. Kuigi altar on hästi säilinud, võrreldes oma vanusele, on seal liiga palju vägivalda. Kuigi altar tundub ilmekana, ning kujutab endast tegelikult seda mida või millele on mõeldud, kui valmistati seda altarimaali. Detailide rohkus ja värvid, ning maalide paigutus altaril on nii ilmekas, ning annaks minu arvates vastuse ka sellele miks, Niguliste kiriku peaaltar on nii eriline ja suur.
Toetuti elurõõmsale antiikkultuurile. Vararenessansi esimene maalija oli Masaccio, kes maalis Firenzes freskosid. Tuntud on Sandro Boticelli tahvelmaalid "Primavera" ja "Veenuse sünd". 16. sajandi kõrgrenessansi ajal töötas Itaalias kolm suurt meistrit: Leonardo da Vinci (kuulsaimad maalid "Püha õhtusöömaaeg" ja "Mona Lisa"), Michelangelo (Sixtuse kabeli laemaal) ja Raffael (Sixtuse madonna). Veneetslane Tizian viljeles peaaegu kõiki alasid tolleaegses maalikunstis. Tema altarimaalidel ja portreedel on soojade, elavate värvidega edasi antud rikkust ja külluslikku elulaadi. Teistes Euroopa maades arenes renessanss hiljem. Väga tähtsad kogu maailma maalikunsti arengule olid Madalmaadelt pärinevad maalitehnilised uuendused. Õlivärvidega maalimine sai alguse Madalmaades. Madalmaade kunsti nurgakiviks on vendade van Eyckide ühistööna loodud Genti altari maalid 1432. aastast. Kahe ajastu piirimaile jääb Hispaania kunstniku El
Toetuti elurõõmsale antiikkultuurile. Vararenessansi esimene maalija oli Masaccio, kes maalis Firenzes freskosid. Tuntud on Sandro Boticelli tahvelmaalid "Primavera" ja "Veenuse sünd". 16. sajandi kõrgrenessansi ajal töötas Itaalias kolm suurt meistrit: Leonardo da Vinci (kuulsaimad maalid "Püha õhtusöömaaeg" ja "Mona Lisa"), Michelangelo (Sixtuse kabeli laemaal) ja Raffael (Sixtuse madonna). Veneetslane Tizian viljeles peaaegu kõiki alasid tolleaegses maalikunstis. Tema altarimaalidel ja portreedel on soojade, elavate värvidega edasi antud rikkust ja külluslikku elulaadi. Teistes Euroopa maades arenes renessanss hiljem. Väga tähtsad kogu maailma maalikunsti arengule olid Madalmaadelt pärinevad maalitehnilised uuendused. Õlivärvidega maalimine sai alguse Madalmaades. Madalmaade kunsti nurgakiviks on vendade van Eyckide ühistööna loodud Genti altari maalid 1432. aastast. Kahe ajastu piirimaile jääb Hispaania
vaadatakse. 4.4. Maastiku esiletõus 15. sajandi vältel kasvas kunstis huvi maastiku kujutamise vastu. Kui varasemad kunstnikud olid rahuldunud tavapäraste kaljurahnude ja stiliseeritud puudega, et rõhutada figuuride paigutust, siis nüüd täitsid maalijad tagaplaane võluvalt mitmekesiste detailidega või kujutasid avaraid vaateid, tõendamaks vastuomandatud perspektiivioskust. Hinnaliste kuldtaustade asemel, mis olid altarimaalidel tavalised, hakkasid itaalia tellijad nõudma 9 "maastikku ja taevast", soovides omandada midagi isikupärast ja maitsekat. Dekoratiivsete maastikudetailide lembus omandati Põhja-Euroopast, kus illustreeritud käsikirjade ja gobeläänide vallas oli arenenud tugev maastiku kujutamise traditsioon. Põhjamaised kunstnikud arendasid samuti välja tehnilised vahendid valgus- ja kaugusefektide imepäraseks esitamiseks, kasutades maastike õhuliseks muutmiseks õlivärve. 4.5. Iluideaal
annaabi.ee 
