Nende kaasi ehtisid Horose poegade Amseti, Hapi, Duamutefi ja Kebehsenufi pead, mis pidid kaitsma nlja ja janu eest. Vanas ja Keskmises riigis anti surnutele hauda kaasa koguni toitu ja jooki, s.o. puust veinikannud ja alabastrist hanepraad. Ka pandi praadimiseks ja kpsetamiseks kaasa miniatuursed kgid ja leivaahjud. 7.3. Mistatuslikud deemoniunad Selgitamata on he taime pritolu, millist Egiptuses ldse ei leidu, mida on aga leitud nii Tutanhamoni kui teistegi vaaraode hauakambrist. See on alraun. 18.dnastia hauakambrite seinamaalid nitavad sageli selle taime viljamugulatega tidetud puuviljakorve kujutisi, mille thenduse le vaieldakse, sest helekollased alrauniviljad on tegelikult tuntud kui seksuaalsed ergutid. Egiptusele lhim maa, kus alraun kasvab, on Palestiina. Araablased nimetavad alraunivilja tuffah el-jinniks deemoniunaks. Deemoniunu kasutatakse vikestes annustes erutava vahendina, suuremates kogustes vivad nad inimese viia mratsushoogudeni.
maavits Solanum dulcamara o P Solanum maavits S. lycopersicon tomat Solanum tuberosum kartul Solanum melongena baklazaan (eggplant) o Harilik paprika (Capsicum annuum) koos paljude sortidega (peperooni, jalapeno, chilli jt.). o Ilutaimedena tuntud inglitrompet (Brugmansia) ja petuunia (Petunia). o vääristubakas - Nicotiana tabaccum o Mandragora officinarum alraun (armujookide koostisosa) (Harry Potteri karjuv taim) Sug. Convolvulaceae kassitapulised o Palju väänduvate vartega rohttaimi nagu p. kassitapp (Convolvulus) ja p. lehtertapp (Ipomoea). Convolvulus arvensis h. kassitapp Bataat ehk maguskartul on söödava lehtertapu (Ipomoea batatas) mugul. PÄRISASTERIIDID II e KAMPANULIIDID Selts Aquifoliales - astelpõõsalaadsed sug
meelitasid, siis Arminil oli palju neid eksinud naisi kes lõpuks õige tee leidsid. Nt >,,Krahvinna Dolorese vaesus, rikkus, süü ja kahetsus". Junkruna kõneles ta ka kohustuste täitmisest riigi ees. On kirjtuanud luulet ja draamasid, ja tal on postuumselt ja luuleid ning jutustusi. Von Armini teemaks on natuke idamaised asjad, nt mustlased. Kirjandusvahetus oli keskajast alates Euroopas tihe. Mustlaste teema oli 19.sajandil kahtlemata üleval. ,,Alraun", ,,Kolem" ning teised sellelaadsed jutustused. Heidelbergi koolkonda kuulusid ja Jakob ning wilhelm Grimm, kes olid Heidelbergis sellised kujud nagu vennad Schlegelid Jenalaste hulgas. Olid selle aja vinged keeleteadlased kes terve rida igasuguseid teemasid uurinud on. Üks eriti viljakas valdkond on vanasaksa saagade ja pärimustega töötamine. Vanad saksa tekstid olid hästi põnevad ja nendega nad tegelesid
annaabi.ee 
