Taimed Metsad Sveitsis pööratakse suurt tähelepanu taimestiku kaitsele. Umbes kolmkümmend protsenti Sveitsi territooriumist on kaetud metsaga. Alpides valdavad okasmetsad (nulud, kuused, lehised, alpi seedermännid). Alpides kaitsevad metsad laviinide ja kõrgvee eest (mets võtab vee vastu ja peab seda kinni). Mittellandis, Juuras ja Alpidest lõuna pool 1000 meetrist allpool kasvavad segalehtmetsad ja lehtmetsad. Platool on rohumaad, kõrgemal mägedes kasvavad alpitaimestiku väikeliigid. Näiteks ülased, sveitsi männid aj alpi jänesekäpp (edelweiss). Tessini kantonis on suured kastanimetsad, millel oli varem tähtis koht toiduallikana. Loomad Põlised loomad on põhiliselt kadunud. Metsades võib kohata rebast, mägikitse ja ümisejat. Linde on natuke rohkem. Tuntuimad lindudest on rähn ja sinine pilalind. Riik Riigikord 1999. aasta põhiseaduse järgi on kantonitel kogu võim, mis ei ole konkreetselt konföderatsioonile delegeeritud.
silmapaistvad järved nagu Boden, Genf, Lugano, Magiore, Zürichi järv jt. Mullastikku ja taimkatet iseloomustab seal kõrgusvööndilisus. Sveitsis pööratakse suurt tähelepanu taimestiku kaitsele. Umbes 25 % territooriumist on kaetud okasmetsadega. Peamiselt kasvavad okasmetsades männid ja lehised. Nad levivad kuni 1400 meetri kõrgusel mägedes. Sellest madalamal kasvavad pöögid, vahtrad, tammed ja teised puud. Platool on aga rohumaad, ning kõrgemal mägedes kasvavad alpitaimestiku väikeliigid. Näiteks ülased, sveitsi männid ja alpi jänesekäpp (edelweiss). Põlised loomad on põhiliselt kadunud. Metsades võib kohata rebast, mägikitse ja ümisejat. Kuid linde on natuke rohkem. Näiteks tuntuimad lindudest on rähn ja sinine pilalind. Maavarade poolest on Sveitss vaene, leidub vaid mineraalset ehitusmaterjali, kivisoola, veidi ka kivisütt ja rauamaaki. peamisteks rikkusteks ongi vee- energia ja ainulaadne maastik.
TAIMED: Mullastikku ja taimkatet iseloomustab seal kõrgusvööndilisus. Sveitsis pööratakse suurt tähelepanu taimestiku kaitsele. 31 % Sveitsi territooriumist on kaetud metsaga, millest umbes 25 % on kaetud okasmetsadega. Peamiselt kasvavad okasmetsades männid(alpi seedermännid), nulud, kuused ja lehised. Nad levivad kuni 1400 meetri kõrgusel mägedes. Sellest madalamal kasvavad pöögid, vahtrad, tammed ja teised puud. Platool on aga rohumaad, ning kõrgemal mägedes kasvavad alpitaimestiku väikeliigid. Näiteks ülased, sveitsi männid ja alpi jänesekäpp (edelweiss). Alpides kaitsevad metsad laviinide ja kõrgvee eest (mets võtab vee vastu ja peab seda kinni). Mittellandis, Juuras ja Alpidest lõuna pool 1000 meetrist allpool kasvavad segalehtmetsad ja lehtmetsad. Tessini kantonis on suured kastanimetsad, millel oli varem tähtis koht toiduallikana. LOOMAD: Põlised loomad on põhiliselt kadunud. Metsades võib kohata rebast, mägikitse ja ümisejat. Kuid
annaabi.ee 
