1 Tallinn 2015 1. Metsade pindala Kreekas kasvavad metsad 3,752,000 ha suurusel pindalal, millest tuleneb metsasuse protsent 29.11% (2005). Riigi pindlala on 12,890,000 ha. Riigil on väike metsasuse protsent. 2. Metsatüübid ja puuliigid Kreekas kasvavad metsatüübid on vahemereline igihaljas mets, macchie ehk makii, phrygana ehk früügana, lehtmetsad, montaansed okasmetsad, lähisalpiinsed ja alpiinsed kooslused. Illustration 1: Põhiliste metsades esinevate liikide levikualade suurus ja osakaal tabelis. 3. Suuremate metsamassiivide paiknemine Suuremad metsamassiivid paiknevad riigi põhja- ja keskosas, sest seal on sobivam kliima. Kreekal on palju rannikuid, mis muudab õhumassid möödukate erinevustega vahelduvaks. Sisemaal on metsadel parem võimalus kasvada. Pinnamood on suhteliselt mägine, mille tõttu on palju mäetaimestikku ja põõsastikke 4. Metsade kasutusalad
aastal. Asendi tõttu valitseb Andorras suhteliselt jahe mäestikukliima. Jaanuari keskmine temperatuur on -7 °C. Suvel ulatub temperatuur +26 kraadini. Kõrgete kaljumägedega ümbritsetud kõrgorgude tõttu on Andorras niisked ja jahedad suved ning mahedad talved. Rohkem kui kolmandik Andorrast on metsapiirist kõrgemal. Madalamates osades vahelduvad enamasti männimetsad aasade ja karjamaadega. Kõrgemal on tamme- ja piiniametsade vöönd. Varjus kasvavad nulud. Ülalpool metsapiiri on alpiinsed mägikarjamaad. Loomastik on põhiliselt samasugune nagu Kesk-Euroopas: seal elavad siilid, mutid, oravad, paljud linnud, rebased, kärplased, metssead ja jänesed, kellele peetakse ka jahti. Ojakallastel võib kohata muti sugulast pürenee piisammutti ehk pürenee desmanit, kes käib selges vees toitu otsimas. Kõrgemal leidub mägikitsi, ümisejaid ja metsiseid, samuti kaljukotkaid, kaeluskotkaid, raipekotkaid ja habekotkaid. Umbes Andorra keskpaigas ühinevad
(Fagus sylvatica) ja hariliku pöögi (Fagus orientalis) puhtpuistuid. Kõrgemal kui 1 800 m on haisva kadaka (Juniperus foetidissima) ja soomusmänni (Pinus heldreichii) metsad. Kreeka põhjapiiril võib keskmistel kõrgustel leida metsi, kus liikidest on esindatud arukask (Betula pendula), euroopa lehis (Larix decidua), rumeelia mänd (Pinus peuce) ja harilik kuusk (Picea abies). Lähisalpiinsed ja alpiinsed kooslused. Metsad on üldiselt männikud või nulumetsad, Kreeka põhjaosas kohati pöögimetsad ja Kreetal küpressimetsad. Kõrgemal kui 2 000-2 200 m asuvad piirkonnad on kaetud madalakasvuliste põõsaliikidega, näiteks harilik kadakas (Juniperus communis ssp. nana), hundihammas (Astragalus sp.), lõhnav näsiniin (Daphne oleoides), siilirohi (Acantholimon echinus), leesikas (Arctostaphylos uva-ursi), mustikas (Vaccinium sp.) jne. Kaljutaimestik
Puud ja põõsad on kidurad. Loomade lindude arv kõigub tugevalt suurte rännete tõttu. Tüüpilised loom tundrale on põhjapõder, arktiline jänes, polaarrebane, lumekakk, lemming. (Maailma Loodusvööndid) 7.4. Alpiinne Tundra Külm kliima mägedes on põhjustatud enamasti madalast õhurõhust ja kõrguse suurenemisest. Alpiine tundra on kõrgmägedes, sealsed mullad on kehvad puude kasvuks ja seetõttu on alpiinsed tundrad puudetta rohumaad. Alpiinset tundrat eritab tavaliselt tundrast ka see, et seal ei esine tundrale nii iseloomulikku igikeltsa, sest sealsed mullad on hea äravolutõttu kuivemad. Alpiinse tunda ja taiga vahel on lähisalpiinnse löödusvööndi osa, kus esineb juba metsasid ja taigale iseloomulikumaid taimi. Taimestikus on iseloomulikud kääbus, maadligi põõsad ja taimed, kes suudavad kasvada kuivemal pinnasel (Bartsia alpina, Harrimanella hypnoidesjt).(Wikipedia) KOKKUVÕTE
annaabi.ee 
