Rhône. Enamikku Prantsusmaast katab põllumaa. Suur osa maast on ka karjamaa ja mets. Suurim metsaala paikneb Põhja-Prantsusmaal, Püreneedest lõunas, Biskaia lahe ääres. Looduslikke karjamaid ja istandusi on vähe. Taimkattest moodustab suurima osa laialehine mets ja niit, seejärel mets ja põõsastik ning okasmets. Peamised metsatüübid on okasmets, lehtmets ja segamets. Väga vähesel määral on mäginiite ja tundralasid. Viimased asuvad peamiselt mägistes piirkondades, näiteks Alpidel ja Püreneedel. Prantsusmaa asub merelises parasvöötmes, ainult väike osa Lõuna-Prantsusmaast ulatub merelisse lähitroopilisse kliimavöötmesse. Parasvöötmele on iseloomulikud kõrged õhutemperatuurid suvel ja madalad õhutemperatuurid talvel ning selgelt on eristatavad neli aastaaega talv, kevad, suvi ja sügis. Parasvöötmes valitsevad läänetuuled, mis toovad ookeanidelt niisket õhku. Prantsusmaal domineerib mõõdukas, pehmete talvedega ja jahedate, vihmaste suvedega kliima
Massiivis on 1200 kuni 1800 m kõrgusi mäetippe. Selline maastik raskendab kommunikatsioone ja pärsib majandustegevust. Rhône jõest lääne pool laiub Keskmassiivi äärtest lõuna pool lai viljakas Languedoci tasandik. Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on väga kõrged mäed. Keskmassiivist ida pool on Juura mäed ja Alpid. Alpid algavad Vahemere äärest ning suunduvad põhja ja siis itta, lõppevad Sveitsis, Põhja-Itaalias. Põhjaosas on Alpidel laiad orud ning mäestiku siseorgudesse pääseb hõlpsasti ligi. Alpides on ka Euroopa kõrgeim tipp Mont Blanc (4808m). Prantsusmaa ja Hispaania piiril on kõrged Püreneed, kuid Alpidest madalamad. Nad on moodustunud ühestainsast maakoore plokist. Nad on pööratud järsema küljega Prantsusmaa poole. Kõrgeim tipp on Pic de Vignemale (3298m), kuid Hispaania poolel ulatuvad Püreneed 3350 m kõrguseni. Kliima Suuremal osal riigist valitseb mereline paraskliima
Viljaks on piklikud viiepesalised kuprad, mis valminult on rakumahlast pingul ja puudutamisel avanevad välkkiirelt; viljakesta sektorid keerduvad kokku ning paiskavad seemned mitme meetri kaugusele (paisklevi). Kasutamine: värked lehed on nõrgalt mürgised. Taim on botaanika õppevahendiks kooliaedades. HARILIK NÕIAKOLD Circaea alpina, nimi tuleneb sõnadest Kirke kreeka mütoloogias haldjas, kes nõidus Odüsseuse kaaslased sigadeks ja alpina Alpidel kasvav. Sugukond pajulillelised. Kasvukoht: niisketes varjulistes ja samblarohketes kuuse- ja segametsades ning lodumetsades, ka lagunenud sammaldunud kändudel. Moodustab tihedaid kogumikke. Harilik nõiakold on mitmeaastane, niitja risoomiga ja võsunditega rohttaim. Vars tõusev või püstine, 5-25 cm kõrge, veidi lihakas, õrn. Lehed pikarootsulised, vastakud, varrest eemalduvad, munajad, alusel südajad, hõredalt
annaabi.ee 
