Hiirte rõugeviirus SubPh: Entomopoxvirinae Ph. Phycodnaviridae Paramaecium bursaria Chlorella ehk PBCV-1 MpV, CbV EsV, FsV SsRNA genoomiga viirused Ph. Retroviridae G. Alpharetrovirus RSV (Rous sarcoma v) G. Betaretrovirus MMTV (mouse mammary tumor v) G. gamaretrovirus MLV (murine leukemia virus) G. deltaretrovirus MTLV-1 (in.T-rakulise lümfooni v) G. epsilonretrovirus wall-eye dermal sarcoma virus G. Lentivirus HIV-1 HIV-2
sarvestunud epiteelikiht · Histoloogilisel uurimisel täheldatakse epiteelkihi rakkude vohamist perifeerses suunas ja sarvestumist. Epiteelirakud ei tungi läbi membraani stroomasse. Piir epiteelkihi ja sidekoe vahel on käänuline. LINDUDE LEUKOOSIVIIRUS Sfääriline Põhjustaja: Retroviridae Lipiidne ümbris Alpharetrovirus Lindude leukoosiviirus Üheahelaline RNA Lindude kasvajate grupi moodustavad: Leukoosi-sarkoomi grupp (lümfoleukoos) Tundlik Marek`i haigus (MD) desinfitseerivate Retikuloendotelioosi grupp (REV) Kalkunite lümfoproliferatsiooni tekitajad · Leukoosi ja sarkoomiviirused jagatakse antigeense struktuuri alusel kuude alarühma (A, B, C, D, E, J)
Nahavorm – esineb väga harva, põevad 1,5- 3 aastased loomad. Arvukad lümfoidkoe kasvajad nahas, peamiselt kaela-, selja- ja jäsemete piirkonnas. Kasvajate diameeter 1-2 cm. Sõlmekesed kattuvad korpadega, tekib allopeetsia ja hüperkeratoos. Diagnoosimine: Antikehade ja antigeeni määramine ELISA, IDR, IFM, KSR. Kasvajate patohistoloogiline uurimine Dif.diagnoos: Tuberkuloos, Aktinomükoos, Teised kasvajad. Retroviviridae -> Perekond – Alpharetrovirus -> Liik - lindude leukoosiviirus -> Lindude leukoos Patogenees: Suukaudselt või respiratoorselt linnu organismi sattunud viirus tungib vereringesse ja kandub verega lümforetikulaarelementide poolest rikastesse organitesse (maks, põrn, luuüdi ja tonsillid). Viirus võib persisteeruda organismis pikka aega proviirusena, ilma et leukemogeneesiprotsess käivituks. 5-8 nädalat pärast nakatumist tungib viirus Fabricius´e