Logaritmfunktsioon: Suvaline x-teljega paralleelne sirge läbib eksponentfunktsiooni y = ax graafikut maksimaalselt ühes punktis (vt joonised 1.4, 1.5). Seega on eksponentfunktsioon üksühene ning tal on olemas pöördfunktsioon. Eksponentfunktsiooni y = ax pöördfunktsioon on logaritmfunktsioon x = loga y , kus a on logaritmi alus. Nii nagu eksponentfunktsiooni korral eeldame, et a > 0 ja a = 1. Vastavalt valemitele (1.2) kehtivad seosed loga[ax] = x ja aloga y = y. Kuna pöördfunktsiooni võtmisel määramispiirkond ja väärtuste hulk vahetavad oma kohad, siis lähtudes eksponentfunktsioonist (vt §1.3) näeme, et funktsiooni y = loga x määramispiikond ja väärtuste hulk on vastavalt X = (0,) ja Y = R. Graafik on juhtudel a > 1 ja 0 < a < 1 erinev (joonised 1.6 ja 1.7). Võrreldes graafikuid joonistel 1.4 - 1.7 näeme, et y = loga x graafik on y = ax graafiku peegeldus sirge y = x suhtes.
maksimaalselt u¨hes punktis (vt joonised 1.4, 1.5). Seega on eksponentfunktsioon u ¨ks¨uhene ning tal on olemas p¨o¨ordfunktsioon. Eksponentfunktsiooni y = ax p¨ o¨ordfunktsioon on logaritmfunktsioon x = loga y , kus a on logaritmi alus. Nii nagu eksponentfunktsiooni korral eeldame, et a > 0 ja a = 1. Vastavalt valemitele (1.2) kehtivad seosed loga [ax ] = x ja aloga y = y. Kuna p¨o¨ ordfunktsiooni v~otmisel m¨a¨aramispiirkond ja v¨a¨artuste hulk va- hetavad oma kohad, siis l¨ahtudes eksponentfunktsioonist (vt §1.3) n¨aeme, et funktsiooni y = loga x m¨a¨aramispiikond ja v¨a¨artuste hulk on vastavalt X = (0, ) ja Y = R. Graafik on juhtudel a > 1 ja 0 < a < 1 erinev (joonised 1.6 ja 1.7). V~orreldes graafikuid joonistel 1.4 - 1.7 n¨aeme, et y = loga x graafik on y = ax graafiku peegeldus sirge y = x suhtes
maksimaalselt u ¨hes punktis (vt joonised 1.4, 1.5). Seega on eksponentfunktsioon u ¨ks¨ uhene ning tal on olemas p¨o¨ordfunktsioon. Eksponentfunktsiooni y = ax p¨o¨ordfunktsioon on logaritmfunktsioon x = loga y , kus a on logaritmi alus. Nii nagu eksponentfunktsiooni korral eeldame, et a > 0 ja a = 1. Vastavalt valemitele (1.2) kehtivad seosed loga [ax ] = x ja aloga y = y. Kuna p¨o¨ordfunktsiooni v~otmisel m¨a¨aramispiirkond ja v¨a¨artuste hulk va- hetavad oma kohad, siis l¨ahtudes eksponentfunktsioonist (vt §1.3) n¨aeme, et funktsiooni y = loga x m¨a¨aramispiikond ja v¨a¨artuste hulk on vastavalt X = (0, ) ja Y = R. Graafik on juhtudel a > 1 ja 0 < a < 1 erinev (joonised 1.6 ja 1.7). V~orreldes graafikuid joonistel 1.4 - 1.7 n¨aeme, et y = loga x graafik on y = ax graafiku