Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"almazki" - 3 õppematerjali

Taheortograafia- g-b-g-k-p-t- h-i-j õigekiri
40
ppt

Taheortograafia- g, b, g, k, p, t, h, i, j õigekiri

kõrval p, t, k: kopsik, vispel, peatselt, haistab,  aktus, matkama, apteek, kaske, pehkima, nafta,  baškiir (helitud häälikud: k p t g b d f h s š z ž).  Seepärast on helitute häälikute järel  liidepartikkel ­ki, teiste, s.o heliliste  häälikute järel on liidepartikkel ­gi. Nt  haabki, suppki, vendki, tuttki, sangki, helkki,  paaski, šahhki, šeffki, dušški, Almazki, beežki;  aga kanagi, mahlgi, vihmgi, käsngi, koorgi,  krohvgi.  TÄHEORTOGRAAFIA Erandina võib helitute häälikute kõrval  olla b,d,g:  liitsõnades: tõmbsoon, umbkaudu, raudtee,  kuldsõrmus, kingsepp, algkool;   liidete ees: leibkond, valdkond, ringkond, jalgsi,  vargsi, üldse (nagu üld­, üldine), kodakondsus;  sama sõna muutevormides: seadma ­ seadsin,  kärbes ­ kärbsed, üleaedne ­ üleaedsed, moodne ­ 

Eesti keel → Eesti keel
13 allalaadimist
Sissejuhatus ortograafiasse
24
pptx

Sissejuhatus ortograafiasse

ikkagi [p, t, k] nagu omasõnadeski. Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrval p, t, k: kopsik, vispel, peatselt, haistab, aktus, matkama, apteek, kaske, pehkima, nafta, baskiir. Seepärast on helitute häälikute järel liidepartikkel -ki, teiste, s.o heliliste häälikute järel on liidepartikkel -gi. (Helitud häälikud on: b, p, d, t, g, k, s, h, f, s, z, z.) Nt haabki, suppki, vendki, tuttki, sangki, helkki, paaski, zahhki, seffki, dusski, Almazki, beezki; aga kanagi, mahlgi, vihmgi, käsngi, koorgi, krohvgi. Erandina võib helitute häälikute kõrval olla b, d, g: liitsõnades: varbsein, umbkaudu, raudtee, kuldsõrmus, kingsepp, algkool; liidete ees: leibkond, valdkond, ringkond, jalgsi, vargsi, üldse (nagu üld-, üldine), kodakondsus, õndsus, õigsus (nagu õige); liidepartikli -ki ees: tulebki, kõrbki, tuledki, mändki, sulgki, vangki;

Eesti keel → Eesti keel
12 allalaadimist
Kordamine eesti keele eksamiks
59
doc

Kordamine eesti keele eksamiks

[p, t, k] nagu omasõnadeski. Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrval p, t, k: kopsik, vispel, peatselt, haistab, aktus, matkama, apteek, kaske, pehkima, nafta, baskiir. Seepärast on helitute häälikute järel liidepartikkel -ki, teiste, s.o heliliste häälikute järel on liidepartikkel -gi. (Helitud häälikud on: b, p, d, t, g, k, s, h, f, s, z, z.) Nt haabki, suppki, vendki, tuttki, sangki, helkki, paaski, zahhki, seffki, dusski, Almazki, beezki; aga kanagi, mahlgi, vihmgi, käsngi, koorgi, krohvgi. Erandina võib helitute häälikute kõrval olla b, d, g: 1. liitsõnades: varbsein, umbkaudu, raudtee, kuldsõrmus, kingsepp, algkool; 2. liidete ees: leibkond, valdkond, ringkond, jalgsi, vargsi, üldse (nagu üld-, üldine), kodakondsus, õndsus, õigsus (nagu õige); liidepartikli -ki ees: tulebki, kõrbki, tuledki, mändki, sulgki, vangki; 3

Eesti keel → Eesti keel
358 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun