TÖÖÕIGUS - Võlaõigusseadus- VÕS alates 01:07:2002 Kehtib kõikide lepingute puhul, ka töölepingule. Töölepinguseadus- TLS al 01.07.2009 Tööleping sõlmitakse töölepinguseaduse alusel. Töötaja suur sõltuvus tööandjast. Sõlvtuse tagab see, et on alluvuse suhe. Kirjalik kokkulepe, tööandja allvuses. Tööaeg, koht ja mil viisil on määratud tööandja poolt. Töövõtuleping- vastavalt VÕS teenuse ostuamiseks kus inimene teenuse osutamisekorras valmistab v loob mingi asja kokkulepitud tähtajaks. Kirjas: valmismise tähtaeg!!!!! Sõltuvus tööandja suhtes puudub. Töötaja ise planeerib aega ja kus tee, ja mil viisil ja käsundusleping on VÕS !!! teenuse osutamine . Täita käsundit, reeglina ühekordne. Täidab konkreetset ülesannet. Sõlvtuvus tööandja suhtes puudub
2. Üksjalad (väiksema maksukohustusega uudismaa harijad) 3. Vabadikud (maata talurahvas või kehviktalupojad) 4. Linnadesse ärajooksnud Vana-Liivimaa talupoegadel keelati ära relva kandmine 1507 Eesti alade geograafilis-ajalooline defineerimine varauusajal: 1. 1558-1721: Saja-aastane sõjaperiood ja Suur-Rootsi ajastu - Vana-Liivimaa riigimoodustise lõplik likvideerumine 1561 - Kohalik eliit pidi valima Venemaa, Poola, Taani ja Rootsi vahel A. Eestimaa hertsogkond Rootsi allvuses 1561-1712/1721 - Algus 1561/1581, ametlikult 1584 - Tallinn, Harjumaa, Virumaa, Järvamaa, Läänemaa - Piirkonna saksa eliit allus vabatahtlikult Rootsile: aadliprivileegide kinnitamine 1561 ja Rootsi pidi loobuma oma keskvõimu kehtestamiskatsetest B. Liivimaa Poola allvuses (1561-1629) - Lõuna-Eesti (endised muinasmaakonnad Ugandi ja Sakala) ja Läti alad - Privilegium Sigismundi Augusti 1561: Ordu/Liivimaa aadel sai endale soodsad privileegid:
üleriigiline kaitseseisukord, määrati Laidoner sisekaitseülemaks ja kaitsevägede 75 ülemjuhatajaks. Kogu vastuvõetud otsuste kompleks pandi kehtima telegraafi teel. Kokku arreteeriti üle 600 vabadussõjalase (Larka lasti sama päeva õhtul lahti). Seoses riigipöördega on alati olnud õhus 3 küsimust kes? (Päts ja Laidoner, teadlikud olid ja seotud ettevalmistamisega Johan Müller, kelle allvuses tegutses politsei, samuti Johannes Sooman, Nikolai Reek, Paul Lill (tõenäoliselt), kolonelleitnant Aleksander Jaakson, Richard Masing, kindral Johannes Roska, kolonel Karl Friedrich Pinka. Nende tegevuse maht ja teadlikkuse aste olid erinevad) millal? (millal otsustati väevõimuga võim enda kätte haarata? väga erinevaid vastuolulisi andmeid. Karl Ast: juba okt-s 1933 olevat Päts eravestluses deklareerinud, et vapsidele on tarvis
annaabi.ee 
