aastal Vaiksel ookeanil, kui Jaapan otsustan rünnata Ameerika Ühendriike ja vallutada Midway saared. Lahingu lõpus tuli aga Jaapanil tunnistada kaotust ja Ühendriigid said viimaks Pearl Harbori eest kätte maksta ja Jaapanile vastulöögi anda. Jaapani laevastiku ülemjuhataja admiral Yamamoto oli saavutatud võitudest muutunud ülimalt enesekindlaks. Tema käsutuses oli ju ikkagi seni Vaiksel ookeanil nähtud suurim armaada, mis koosnes 165 sõjalaevast ja 18 allveelaevast. Ometi oli aga USA lahti murdnud jaapanlaste salakoodi ning teadis seetõttu, et Yamamoto peaks ründama Midwayd loodest. Kui Jaapan oma ründelennukid laevade asemel, mida ta ei näinud, maal asuvate sihtmärkide poole suunas, tõusid Midway lennuradadelt õhku Ameerika lennukid. Need olid aga liiga aeglased ja Jaapani hävitajad lasid suure hulga neist alla ning need ei jõudnud Jaapani lennukikandjateni. Seejärel märkasid aga Jaapani luurelennukid USA sõjalaevu. Ameerika
18. aprillil 1942. aastal määrati MacArthur Vaikse ookeani edela piirkonna liitlasvägede ülemjuhatajaks. MacArthuri ettepanek rünnata Jaapani peamist baasi Rabaulis tekitas negatiivset vastukaja ja otsustati panna kokku kolmeastmeline plaan. Jaapanit tabasid esimest korda Austraalia rünnakuid Bunas juulis ja augustis Milne'i lahes ning need oli edukad. Sel ajal koosnes MacArthuri mereväevarud (mida üldiselt nimetati MacArthuri mereväeks) viiest kruiiserist, kaheksast hävitajast , 20 allveelaevast ja 7 väikelaevast. Rünnakute viimane etapp oli operatsioon “Ratas”, milleks oli Rabauli vallutamine. See lükati ressursside puudumise, eriti raske õhuväe puuduse, tõttu edasi 1944.ndasse aastasse. Teede puuduse tõttu Uus-Guineas olid peamised transpordi võimalused vee- ning lennumasinad. Peamine rünnak sai alguse 4. septembril 1943. aastal George Wootteni 9. osakonna poolt ning lõplikult olid saared vallutatud 18. mail 1944. aastal
Admiral Scheer'i tagavaraplaaniks oli saata admiral Hipper'i käsutuses olnud lahingristlejad Briti patrullidele jõu demonstratsiooniks merele. 31. mai hommikul sõitis Avamerelaevastik merele. 30. mai hommikuks mõistsid britid, suurenenud allveelaevade tegevuse tõttu ja tänu Saksa raadiokoodide dekodeerimisele, et sakslased kavatsevad Avamerelaevastiku merele saata. Brittide laevastik sõitis 31. mai hommikul kaks ja pool tundi enne sakslasi oma sadamatest välja. Kümnest Saksa allveelaevast, mis olid Briti sadamate lähedusse patrullima saadetud, vaid kaks avastasid Briti laevade liikumise, millest üks laev avas edutult tule. Briti laevastiku ülemjuhataja admiral Jellicoe sai 31. mai hommikul infot, et sakslaste lipulaev on siiani sadamas ning järeldas sellest, et terve Avamerelaevastik ei ole merele sõitnud. Seega tärkas lootus, et ta plaan sundida admiral Hipperi lahingristlejad otsustavasse lahingusse, läheb täide.7 7 http://www.worldwar1.co.uk/jutland.html (20
Okupeeritud Eestis oli lisaks kümnetele salaobjektidele ka kaks salajast linna, mis oli tavainimesele suletud Sillamäe ja Paldiski. Sillamäel toimus uraani rikastamine ja esimene Nõukogude Liidu aatompomm valmistati Sillamäelt saadud uraanist. 1939.aastal saadeti inimesed Paldiskist välja ja sinna asemele tekkis mereväebaas, kus olid ka kaks tuumaallveelaeva maketti. Stendihoones paiknesid 50.meetri pikkused lõigud mõlemast allveelaevast, mis sisaldasid tuumareaktoreid ja kõiki nendega kaasnevaid süsteeme. [] Lisaks paiknes suletud territooriumil veel jäätmete töötlemistsehh, vedel- ja tahkete radioaktiivsete jäätmete hoidlad ning abihooned (laboratoorium, jahutusvee pumbajaam, katlamaja ja gradiirid). Tsernobõli katastroofi järel tehti ohutusalane revisjon kõigil hiigelriigi tuumaobjektidel, kuid Paldiski seda kontrolli ei läbinud ning reaktorid otsustati sulgeda. [] 30
annaabi.ee 
