LIITLAUSE - Moodustub kahest või enamast lihtlausest, mida nimetame osalauseiks. Nt. Ta oli kurb, sest tal polnud lapsi. Liitlause jaguneb: RINDLAUSE - Liitlause, mis koosneb mitmest osalausest. Need osalaused on üksteisest sõltumatud, ST. Rindlausest saab teha mitu lihtlauset. Nt. Tasa sõuad, kaugele jõuad. ( kaks või enam öeldist ) Siduvad sõnad: ja, ning, ega, või, kuid, aga, ent. PÕIMLAUSE - Liitlause, mille üks osalause on teised osalaused endale allutanud. Allutavat lauset nimetatakse pealauseks, sellega liitunud lauseid aga kõrvallauseteks. Nt. Tegin akna lahti, sest oli umbne. ( kaks või enam öeldist ) Siduvad sõnad: et, kes, mis, kui, kuhu, kuna, kas. LAUSELÜHEND: 1) Fraas lauses, millest puudub tegusõna pöördeline vorm. 2) Esineb tegusõna käändeline vorm. ( -ma, -mas, -mast, -maks, - mata, -da, -des ) 3) Tegusõna võib puududa. (absoluutne nimetav - väljendab tegevuse viisi)
LIITLAUSE - Moodustub kahest või enamast lihtlausest, mida nimetame osalauseiks. Nt. Ta oli kurb, sest tal polnud lapsi. Liitlause jaguneb: RINDLAUSE - Liitlause, mis koosneb mitmest osalausest. Need osalaused on üksteisest sõltumatud, ST. Rindlausest saab teha mitu lihtlauset. Nt. Tasa sõuad, kaugele jõuad. ( kaks või enam öeldist ) Siduvad sõnad: ja, ning, ega, või, kuid, aga, ent. PÕIMLAUSE - Liitlause, mille üks osalause on teised osalaused endale allutanud. Allutavat lauset nimetatakse pealauseks, sellega liitunud lauseid aga kõrvallauseteks. Nt. Tegin akna lahti, sest oli umbne. ( kaks või enam öeldist ) Siduvad sõnad: et, kes, mis, kui, kuhu, kuna, kas. 8.Lauselühendid. LAUSELÜHEND: 1) Fraas lauses, millest puudub tegusõna pöördeline vorm. 2) Esineb tegusõna käändeline vorm. ( -ma, -mas, -mast, -maks, - mata, -da, -des ) 3) Tegusõna võib puududa. (absoluutne nimetav - väljendab tegevuse viisi)
et objektil pole kumbagi tunnust vastandtunnuste paarist. Nt liikumissuuna alusel võib moodustada vastandpaari vasakule-paremale. Kui liikuda vasemale, siis samas ei saa liikuda paremale, ja ümberpöördult, ent liikuda võib ka nii, et suund pole ei paremale ega vasemale, nt tagasi või üles. Traditsioonilises loogikas peetakse oluliseks, kas allutava termini mahus on objekte, millel pole kumbagi vastupidist tunnust, või pole selliseid objekte. Seda on vaja teada nt siis, kui allutavat terminit püütakse liigitada vastandtunnuste abil. D3.8.2.2. Kontraarsed ehk vastupidised terminid (contrary opposition terms) on kaasalluvate terminite erijuhtum, mille korral kahe termini mahu eristamine toimub vastandtunnuste abil ja leidub vähemalt üks allutava termini mahu objekt, mis ei kuulu kummagi vastupidise termini mahtu. (Nt H – huvitav raamat ja I – igav raamat on vastupidised terminid, mis mõlemad on kaasalluvad termini P – raamat suhtes. On raamatuid, mis on
et objektil pole kumbagi tunnust vastandtunnuste paarist. Nt liikumissuuna alusel võib moodustada vastandpaari vasakule-paremale. Kui liikuda vasemale, siis samas ei saa liikuda paremale, ja ümberpöördult, ent liikuda võib ka nii, et suund pole ei paremale ega vasemale, nt tagasi või üles. Traditsioonilises loogikas peetakse oluliseks, kas allutava termini mahus on objekte, millel pole kumbagi vastupidist tunnust, või pole selliseid objekte. Seda on vaja teada nt siis, kui allutavat terminit püütakse liigitada vastandtunnuste abil. D3.8.2.2. Kontraarsed ehk vastupidised terminid (contrary opposition terms) on kaasalluvate terminite erijuhtum, mille korral kahe termini mahu eristamine toimub vastandtunnuste abil ja leidub vähemalt üks allutava termini mahu objekt, mis ei kuulu kummagi vastupidise termini mahtu. (Nt H huvitav raamat ja I igav raamat on vastupidised terminid, mis mõlemad on kaasalluvad termini P raamat suhtes. On raamatuid, mis on
annaabi.ee 
