pärisorjus paberil. Mis näitab et eestlased ei olnud pärisorjad?Eestlastele jäeti 13 sajand veel relvakandmisõigus. See oli aga vaba mehe tunnust. Relvad jäeti kätte, lootes et neist on abi sõjalises osas, et eestlased oleks sõjaliselt abiks. 13 saj lõpp hakati relvi ära korjama, kuna ei usaldatud väga. Kardeti ülestõuse jms. Mida piirati, keelati?: 1)Piirati eestlaste jahilkäimise õigus ja kalastamisigust, täielikult keelati kauplemine.Saarlased olid kõige raskemini allutatavad ja pärast muistset vabadusvõitlust toimus veel korduvalt ülestõuse. Sellepärast oli saarlastel alati rohkem õigusi kui mandrieestlastel. 2) Pandi peale maksud, koormised.Teotöö 14 saj. Maksudest: Loomusrent e hinnus- pidi andma kindlaid andameid valitsejatele. Vili,küttepuud,vaha jne. Mida aadlikel vaja oli. Vakus-maksude kokkukogumine. Vakuse kohus.Kirikule maksti kümnist.
Laiemaks eesmärgiks peab olema (õiglane) rahu 16. sajandi skolastikud ja humanistid õiglasest sõjast: põhierinevused Neoskolastikud toetusid Augustinusele ning Aquino Thomasele. Nad väitsid: kuna sõda on vastus õigusrikkumisele (eelkõige karistus, aga ka otsene enesekaitse), siis saab see olla õiglane vaid ühel poolel. Enesekaitse õiglase rünnaku vastu on lubamatu. Thomas Hobbes Thomas Hobbesi subjektiivne õnnekäsitus Inimesed, nagu kõik kehadki, on allutatavad ja liigutatavad mingite jõudude (ihade) poolt. Hea ja kuri on seotud inimeste ihadega. Pole olemas absoluutset ja loomupärast head ega kurja: need on vaid nimed, mille inimesed annavad asjadele, vastavalt mida nad ihaldavad või väldivad "Õnn (felicity) on pidev õnnestumine nende asjade saavutamisel, mida inimene erinevatel aegadel ihaldab. [---] Ei ole olemas sellist asja nagu meelerahu, seni kuni me siin
Aquino Thomas väidab, et kuigi õnne ei ole võimalik maapealses elus saavutada, peab siiski püüdma oma ihu ja hinge eest hoolitseda. Hea elu on poliitiline küsimus. Inimene peab täitma oma funktsiooni ühiskonnas. Valitsejad sealjuures peavad andma välja seadusi, mis on vooruslikud. Tasuks selle eest on neile igavene elu, mitte maised hüved. Tõeline voorus aga on vaimne, seega on kirik ülem riigist. 7. Thomas Hobbesi subjektiivne õnnekäsitus Inimesed, nagu kõik kehadki, on allutatavad ja liigutatavad mingite jõudude (ihade) poolt. Hea ja kuri on seotud inimeste ihadega. Pole olemas absoluutset ja loomupärast head ega kurja: need on vaid nimed, mille inimesed annavad asjadele, vastavalt mida nad ihaldavad või väldivad "Õnn (felicity) on pidev õnnestumine nende asjade saavutamisel, mida inimene erinevatel aegadel ihaldab. [---] Ei ole olemas sellist asja nagu meelerahu, seni kuni me siin maailmas elame; sest elu ise on liikumine, ja ei saa
annaabi.ee 
