Liigitusskeemi koostamist sätestab "Arhiivieeskiri", mis kehtib asutustele ja isikutele, kes täidavad avalikke ülesandeid. Liigitusskeem peab sisaldama vähemalt: organisatsiooni nimetust; funktsiooni nimetust ja selle tähist; sarjade nimetusi ja nende tähiseid. Liigitusskeemi tasandid on: 1) funktsioonitasand (nt juhtimine, personaalitöö, raamatupidamine, põhitegevus), 2)sarja tasand funktsioon.allfunktsioon - sari. allsari/ aasta/ registrinumber- dokumendi individuaalne nr 1.1 5.2 / 2017 / 40 - 3 funktsioon-sari/registratsiooni nr 1-5 / 40= viit 1-5-sarja tehis 7. Dokumentide kohustuslikud elemendid: Dokumendi autor; Dokumendi kuupäev; Dokumendi tekst või sisu; Allkirjastaja või sisu kinnitaja või märge asutuse automaatse kinnituse kohta kirja kohustuslikud elemendid:
eraldamine NB! Moodustab ühtlasi ka ühe osa hilise- mast arhiivimoodustaja või sarja kirjeldusest Kolmas tasand: Teine tasand: Tegevus Sari NÄITEKS: Hävitamisakti vormistamine NÄITEKS: Hävitamisaktid NB! Alltasand ehk allsari eraldatakse vaid mõjuvatel dokumendihalduslikel põhjustel (erinevad säilitustähtajad, juurdepääsutingi- mused vm vajadused) Dokumentide loetelu 41 Liigitusskeemi funktsiooni tasand Liigitusskeemi esimene tasand on funktsiooni tasand.
(1997)
Morfoloogia: Ülle Viks ,,Väike vormisõnastik" (1992)
Sõnamoodustus: Krista Kerge ,,Vormimoodustus, sõnamoodustus ja leksikon" (1998), Jaak Peebo ,,Eesti keele
muutkonnad" (1997)
Süntaks: Helle Metslangi doktoriväitekiri ,,Temporal Relations in the Predicate and the Grammatical System of
Estonian and Finnish" (1994)
Tüpoloogiline suunitlus ja tekstikorpused: 1996. aastast TÜ eesti keele õppetooli toimetiste allsari: ,,Estonian:
Typological Studies"
Kirjakeele sõnavara: ,,Eesti kirjakeele seletussõnaraamat" (al 1988, aga hoo sai sisse 90ndatel); Asta Õim
,,Sünonüümisõnastik" (1991)
Keele varieerumine, registrid, allkeeled. Tänapäeva murdekeele uurimine: Karl Pajusalu doktoritöö Karksi
murraku verbimorfoloogia variatiivsuse ja selle põhjuste kohta (1996); ühiskõnekeel: L. Keevallik ,,