· Nimetatud võimaluste puudumisel veenvad põhjendused. 2.3 Projekti teostajate valik · Analüüsid ja põhjendused, kas projekt teostada oma jõududega, (vastavad võimalused) kasutada allhankijaid, koopereeruda vm (seondub punktiga 2.2). 2.4 Teostamise võimalused · Võimalused ajalises raamis (tempodes ja etappides), sh projekti jaotamiseks väiksemateks (kergemini juhitavateks) allprojektideks ja/või teostamiseks ositi ja/või etapiti (sh ,,pilootprojekti" võimalus). 2.5 Üksikasjalik valikute · Üldine selgitus tulude (tulemite) ja kulude kalkuleerimisele (peab hindamine olema toodud põhiline kõigi punktis 2.1 toodud valikute kaupa). 2.6 Riskide kvantifitseering · Iga riski kohta selle materialiseerumisel tekkiv kulu (või saamata
Joonis 4.1. Täpsem projekt = täpsem ehitusmaksumus Fakt on see, et ükskõik kui täpselt maksumusplaanija/eelarvestaja oma tööd ka ei teeks ehituskulude määramisel, tegelik ehitustööde maksumus selgub alles ehitustööde lõpuks. 4.2. Ehituskulude liigitamine 4.2.1. Ehitusprojekti jaotus komponentideks. Tööde struktuur Ehitusprojekti paremaks mõistmiseks jaotatakse töö manipuleeritavateks osadeks, komponentideks. Teinekord jaotatakse projekt ka allprojektideks, kui projekt koosneb mitmest suurest osast (nt kahe kõrvuti oleva korterelamu ehitus). Komponendid jaotatakse aga eraldi töökogumiteks ja üksiktöödeks. Sellise süstemaatilise jaotuse tulemusena moodustub hierarhiline struktuur, kus igal komponendil on oma spetsiifiline identifitseeriv kood. 4.2.2. Ehituskulude kodeerimine Kodeerimissüsteem peab haarama kogu ettevõtte juhtimissüsteemi, selliselt et igat eelarvestatavat
Joonis 4.1. Täpsem projekt = täpsem ehitusmaksumus Fakt on see, et ükskõik kui täpselt maksumusplaanija/eelarvestaja oma tööd ka ei teeks ehituskulude määramisel, tegelik ehitustööde maksumus selgub alles ehitustööde lõpuks. 4.2. Ehituskulude liigitamine 4.2.1. Ehitusprojekti jaotus komponentideks. Tööde struktuur Ehitusprojekti paremaks mõistmiseks jaotatakse töö manipuleeritavateks osadeks, komponentideks. Teinekord jaotatakse projekt ka allprojektideks, kui projekt koosneb mitmest suurest osast (nt kahe kõrvuti oleva korterelamu ehitus). Komponendid jaotatakse aga eraldi töökogumiteks ja üksiktöödeks. Sellise süstemaatilise jaotuse tulemusena moodustub hierarhiline struktuur, kus igal komponendil on oma spetsiifiline identifitseeriv kood. 4.2.2. Ehituskulude kodeerimine Kodeerimissüsteem peab haarama kogu ettevõtte juhtimissüsteemi, selliselt et igat eelarvestatavat
annaabi.ee 
