. ise ning peale tehingute lõpetamist võtab valuutakurss taas suuna tegeliku tasakaalupunkti poole. Keskpanga funktsioonid ja suhted valitsusega Keskpanga üldine ja keskne funktsioon on ellu viia riigi rahapoliitika. Põhifunktsiooni kõrval peab keskpank aga täitma ka mitmeid teisi olulisi ülesandeid ja nendest on üheks peamiseks – rahapakkumise kontrollimine, pangasüsteemi stabiilisuse tagamise st vältida pankade pankrotte ja pangapaanikat. Rahapoliitika ühe allosana võib käsitleda ka riigi valuutareservide ja väärismetalli reservi hoidmist. Rahapoliitika rakendamisel on keskpank kas rohkemal või vähemal määral sõltuv valitsusest või sellest sõltumatu. Mõlema süsteemi korral on omad positiivsed ja negatiivsed küljed. Kaasaja demokraatlikes riikides kaldutakse rohkem pooldama valitsusest sõltumatut keskpanka. See on kaasa toonud selle, et riikide seadusandlus on muudetud selliselt, kus keskpanga rahapoliitikale on antud suurem sõltumatus
tehingute lõpetamist võtab valuutakurss taas suuna tegeliku tasakaalupunkti poole. Keskpanga funktsioonid ja suhted valitsusega Keskpanga üldine ja keskne funktsioon on ellu viia riigi rahapoliitika. Põhifunktsiooni kõrval peab keskpank aga täitma mitmeid teisi olulisi ülesandeid. Ja nendest on üheks peamiseks rahapakkumise kontrollimine, pangasüsteemi stabiilsuse tagamine st. vältida pankade pankrotte ning panga paanikat. Rahapoliitika ühe allosana võib käsitleda ka riigi valuutareservide ning väärismetallide reservi hoidmist. Rahapoliitika rakendamisel on keskpank kas rohkemal või vähemal määral sõltuv valitsusest või sellest sõltumatu. Mõlema süsteemi korral on omad pos ja neg küljed. Kaasaja demokraatlikes riikides kallatakse rohkem pooldama valitsusest sõltumatut keskpanka. See on kaasa toonud selle, et riikide seadusandlus on muudetud selliselt, kus keskpanga rahapolitiikiale on antud suurem sõltumatus
toimetanud kogu uurimuse teksti. Uurimuse valminud osi arutati projekti raames Vellaveres 18. oktoobril 2002 toimunud nimeuurijate nõupidamisel. Sellel osales ning on uurimuse tervikteksti retsenseerinud ja toimetajale märkused esitanud Marje Joalaid Eesti Keele Instituudist. Analüüs kajastab töö valmimise (15. jaanuar 2003) aegset seisu. 2 NIMEKORRALDUSEST ÜLDISELT Nimekorraldust käsitatakse tavaliselt keelekorralduse allosana, ent võrreldes üldise keelekorraldusega on tal mitmeid erijooni: a) nimekorralduses on tähtsam osa mitmesugustel juriidilistel aspektidel, kuivõrd paljusid nimesid (isiku-, koha- ja ärinimed) registreeritakse ametlikult ja seepärast on neile mingi staatuse andmiseks vajalik sätestada see õigusaktides (nimeseadustes); b) nimed ületavad hõlpsamini keelepiire ja nende korraldamises on oluline osa nimekirjutuse põhimõtetel (transkriptsioon ja muutmatu kirjutusviis, vt 6.
annaabi.ee 
