Strukturaalne funktsionalism, konfliktiteooria, sümboolne interaktsionism Strukturaalne funktsionalism Uurib sotsiaalseid struktuure(perekonda, haridust, religiooni jm) ning kuidas iga selline sotsiaalse elu sfäär aitab kaasa ühiskonna kui terviku säilimisele. Ühiskond on suur omavahel seotud osade süsteem, milles igal osal on oma kindel ülesanne (funktsioon), mis toetab süsteemi kui terviku stabiilsust. Muutused süsteemi üksikutes allosades (mis tulenevad tehnoloogia arengust, teadmiste kasvust, hälbivast käitumisest jms.) kutsuvad esile muutusi teistes allosades, mille tulemusena süsteem tervikuna kohaneb muutustega. Strukturaalse funktsionalismi pooldajad küsiksid, kuidas haridus toetab ühiskonda? Tänu haridusele ja inimestele meie kogu ühiskond toimibki. Inimesi on õpetatud, kuidas (ühiskonnas) toime tulla, kuidas teistega käituda jne. Konfliktiteooria
Kombineerimine, triangulatsioon ja integreerimine Metodoloogia ühendamisel on meetodite ühendamiseks kaks peamist teed: kombineerimine ja triangulatsioon. Vähem kasutatakse kolmandat integreerimine. Kombineerimisega saadakse segameetodid (mixed methods), kus ühendatakse kvantitatiivse ja kvalitatiivse metoodilised võimalused. Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed meetodid on kasutusel kas ühe uurimuse erinevates allosades või kombineeritakse neid uurimistöö erinevatel etappidel. Kombineerimisel rakendatakse uuritava nähtuse erinevate külgede uurimisel erinevaid meetodeid. Triangulatsiooni korral rakendatakse erinevaid meetodeid nähtuse või selle mingi külje uurimiseks. Nii kombineerimisel kui ka triangulatsiooni puhul tekib küsimus, et mis iseloomuga on saadud segameetod. Tulemuseks ei pruugi olla uue kvaliteediga meetod, vaid näeme meetodite eklektikat, nn
TSÜKLILISED - ühiskonna areng võrreldav elusolendi elukaarega (sünnib, areneb, küpseb, mandub, sureb). Spengler - "Õhtumaa allakäik". Pendeldamine ühest äärmusest teise, läbides lühikese tasakaaluperioodi. N.: ideekesksuselt naudingukesksusele ja vastupidi. SELETAVAD TEOORIAD FUNKTSIONALISM. Ühiskond on suur omavahel seotud osade SÜSTEEM, milles igal osal on oma kindel ülesanne (funktsioon), mis toetab süsteemi kui terviku stabiilsust. Muutused süsteemi üksikutes allosades (mis tulenevad tehnoloogia arengust, teadmiste kasvust, hälbivast käitumisest jms.) kutsuvad esile muutusi teistes allosades, mille tulemusena süsteem tervikuna KOHANEB muutustega. Funktsionalism rõhutab kultuuri väärtuste mõju toimimisele, tähtsustab ühiskonnas institutsioone ja rollistruktuuri. KONFLIKTITEOORIA - ühiskond tekib ja muutub selle liikmete vahelise võitluse tulemusena ressursside kasutamise pärast. Stabiilsus tähendab alati kas tugevama
Peamisteks väljadeks (kaasaegsetes lääne) ühiskonnas peab Bourdieau kunsti-, haridus-, poliitika, seaduse-õiguse- ja majandusvälja. 22. Selgita funktsionalistliku teooria selgitust ühiskonna kohta üldiselt? Funktsionalistlik teooria uurib seoseid sotsiaalse süsteemi kui terviku ja selle osade vahel. Ühiskond on suur omavahel seotud osade süsteem, milles igal osal on oma kindel ülesanne (funktsioon), mis toetab süsteemi kui terviku stabiilsust. Muutused süsteemi üksikutes allosades (mis tulenevad tehnoloogia arengust, teadmiste kasvust, hälbivast käitumisest jms.) kutsuvad esile muutusi teistes allosades, mille tulemusena süsteem tervikuna kohaneb muutustega. Funktsionalism rõhutab kultuuri väärtuste mõju toimimisele, tähtsustab ühiskonnas institutsioone ja rollistruktuuri. 23. Peamine kriitika funktsionalistliku teooria kohta? Liialt abstraktne, liiga kaugel individuaalse kogemuse tasandist;
kombinatsioone. Kik elusorganismid osalevad b.t.-s, kuid mikroorganismidel on selles phiosa. Bioloogilise a-e kulg on jrgmine: rohelistes taimedes tekib orgaaniline aine, seda kasutavad muud organismid, seejrel Energia voog kulgeb lbi kossteemi, orgaaniline aine lagundatakse mineraalaineiks, toitained ringlevad kossteemis. ssinikdioksiidiks, veeks jt. aineteks ning hiljem tekib neist uus elusaine. Eriti oluline on ssiniku-, lmmastiku-, fosfori-ja vvliringe. A- e toimub kossteemides ja nende allosades, kusjuures aine mingi seisund vib korduda tundide, pevade, aastate vi pikemate ajavahemike jrel. Elusaine komponendid e. biogeensed elemendid Phielemendid (20-60 aatom %) vesinik H, ssinik C, hapnik O -vajalikud kikides raku orgaanilistes hendites. Makroelemendid (0,02-2 aatom %) lmmastik N - aminohapetes ja valkudes, naatrium Na, magneesium Mg kofaktor ensmides ja klorofllis, fosfor P- nukleiinhapetes ja osaleb energia lekande reaktsioonides rakus,
annaabi.ee 
