5) lähedus tarbijale paremini kursis elanike vajadustega; 6) vähenevad kommunikatsiooni- ja juhtimiskulud. Tsentraliseerimise plussid: 1) funktsioonide koondamine juhtimiskulude vähenemine; Avalik juhtimine 2) poliitiline vastutus langeb tippadministratsioonile; 3) väldib seaduste, normide erosiooni, tagab kontrolli aktuaalsete probleemide valdkondades; 4) välistab ebaühtlase arengu allorganisatsioonides. ORGANISEERIMINE Organisatsiooni subjektiks ja objektiks on inimene, kusjuures organisatsiooni loomiseks läheb vaja vähemalt 2-te inimest. Organisatsiooni üldine tähendus on tegevus, mille abil üksikisikud liidetakse terviklikuks ja kooskõlastatult tegutsevaks inimühenduseks. · Organistasiooni peaülesandeks on tagada kavandatud eesmärkide saavutamine ning selleks kindlaks määratud tegevusjoonises elluviimine. · Organistatsiooni põhilisemaid omadusi on tema struktuur
◦ Juhi võim on motivatsiooni allikaks ◦ Organisatsiooni esindamine on selgelt määratletud ◦ Organisatsioonide eliidid mõistavad üksteist ◦ Kollektiivse osutamise puuduste vältimine ◦ Funktsioonide koondamine e juhtimiskulude vähenemine ◦ Poliitiline vastutus langeb tippadministratsioonile ◦ Väldib seaduste, normide erosiooni, tagab kontrolli aktuaalsete probleemide valdkonnas ◦ Välistab ebaühtlase arengu allorganisatsioonides • Tsentraliseerimise puudused: ◦ Oht, et tulud jaotatakse kogu süsteemi peale ühesuguste reeglite järgi ning ei võeta arvesse mõne piirkonna liikmete suhteliselt suuremat tegevuse efektiivsust 3. Millal on otstarbekas liidrile/ juhile tagada alluvatest paremad, võrdsed või halvemad tingimused? • Kuna juhid täidavad mitmeid rolle ja juhtimistöö koosneb mitmetest funktsioonidest, siis on
võimu tsentraliseerimisel suurim mõju? Tsentraliseerimine e kontroll juhtimise üle keskpunktis. Teatud situatsioonides on vaja organisatsiooni tsenraliseerida ja teatud olukordades detsentraliseerida. Võimu tsentraliseerimise eelised : funktsioonide koondamine ehk juhtimiskulude vähenemine; poliitiline vastutus langeb tippadministratsioonile; väldib seaduste, normide erosiooni, tagab kontrolli aktuaalsete probleemide valdkondades; välistab ebaühtlase arengu allorganisatsioonides. Puudused : Kuna otsused võetakse vastu kõrgemal tasemel, addressaadist kaugemal, on keerulisem võtta vastu täpselt olukorrale vastavaid otsuseid. Kuna otsustussüsteem põhineb rohkem hierarhial ning madalamal tasemel toimub vähem otsustamist, on vähem ruumi omaalgatuslikuks otsustamiseks ja innovatsiooniks. Kuna otsussüsteem on vastutuse ja ühtule huvides jäik, on tsentraliseeritud mudelis vähene adaptsioonivõime. Kuna otsusüsteem on jäik ja
b) kes seaduse vastuvõtmise ajal oli juudiga abielus või hiljem mõne sellisega abiellus, c) kes on sündinud lõike 1 tähenduses juudiga sõlmitud abielust, mis on sõlmitud pärast 15. septembri Saksa vere ja saksa au kaitse seaduse jõustumist, d) kes on sündinud lõike 1 tähenduses juudiga toimunud abieluvälisest suhtest ja kes on sündinud vallaslapsena pärast 31. juulit 1936. §6 1. Kui Riigi seadustes või NSDAP ja selle allorganisatsioonides on kehtestatud verepuhtusenõudes, mis on rangemad kui § 5 määratud, jäävad need puutumata. 2. Kõiki teisi verepuhtuse nõudeid, mis on rangemad kui §5 määratud, tohib kehtestada ainult Riigi siseministri ja füüreri asetäitja nõusolekul. Loataotlus tuleb suunata Riigi siseministrile. §7 Vabastusi rakendusmääruste sätete täitmisest võib anda füürer ja riigikantsler. http://www.dhm
annaabi.ee 
