muutumine võrreldes struktuurgeenide evolutsiooniga. Molekulaargeneetilised uurimised viimase aastakümne jooksul on tuvastanud loomariigis mitmeid arengugeenide perekondi. Nendest tuntuim on homeoboxgeenide süsteem. Inimese neoteensuse kujutlus lähtub kahest ilmsest tõigast 1) juveniilsete pongiidide kolju silmatorkav sarnasus täiskasvanud inimese omaga 2) selle sarnasuse kadu pongiidide ontogeneesi käigus koljuosade allomeetrilise kasvu ja arengu tõttu näokolju oluliselt kiirem ja ulatuslikum kasv võrreldes ajukoljuga. Noor orangutan sarnaneb suuresti inimlapsega, kuid siis jätkub teisttüüpi (allomeetriline) areng, mis põhjustab suured erinevused inimesest. E. Geoffroy SaintHilairekasutas esimesena inimese kohta mõistet arengupidurdus. USA teadlane J.M. Howard on loonud teooria, mille kohaselt inimese evolutsiooni iseärasused on taandatavad muutustele peamiselt kolme
45. Lõivsuhtete ja allomeetriliste seoste kujunemine elukäigutunnuste vahel; Lõivsuhe on negatiivne seos erinevate võimekuste vahel ehk siis alternatiivsete ressursipaigutuse vahel. Allomeetriline seos on positiivne seos erinevate organismi võimekuste (tunnuste) vahel, see näitab, et need tunnused on mõlemad ühe ja sama ressursipaigutuse piirajad. Ressursside omastamist piirab mingi alleel. Varieeruvis selles toob kaasa allomeetrilise seose. Lõivsuhte (inimesel): keha muskulatuuri ja IQ vahel võib olla lõimsuhe. Allomeetriline seos: keha suurus, järglaste arv. Seda ei tohi vaadelda erinevate liikide kohta, vaid pikem ühe liigi esindaja kohta: mida suurem, seda tugevam ja järglasti palju. Aga kui erinevaid liike vaadata, siis keha kasvamisega, järglaste arv väheneb (elevant, hiir). 46. Soolise determinatsiooniga seotud elukäigutunnused (hermafrodism, protoandria, protogüünia), Fisheri 1:1
Varieeruvus tekkimisele lookuses A tekitab (kollased täpid all graafikul). -Paremini varieeruvuse ressursihõlvamise ressurssija viib edukuses haaravad isendid kasvavad paremini ja allomeetrilise paljunevad seose rohkem. tekkimisele (kollased täpid alumisel graafikul) – Geneeitline varieeruvus lookuses A – viib paremini resurssi haaravad allomeetrilisele