*Koguprimaarproduktsioon (foto- või kemosünteesi käigus sünteesitud kogu biomassi hulk) *Netoprimaarproduktsioon (produtsentide poolt toodetud biomass, millest on maha arvatud hingamiskaod) 2) Sekundaarne produktsioon (tarbijate biomassi juurdekasv) 3)Koosluse netoproduktsioon (produtsentide biomassi juurdekasv, millest on maha arvatud heterotroofide poolt tarbitud kogus) 4)Vee ökosüsteemide produktsioon *Autohtoonne (kooslustes koha peal toodetud biomass) *Allohtoonne (kooslustesse sisse toodav biomass-surnud orgaaniline aine) 48. Millised on produktiivsemad ja millised vähem produktiivsed ökosüsteemid? Produktiivsed ökosüsteemid: troopiline vihmamets, troopiline sessoonne mets, parasvöötme igihaljas mets, parasvöötme heitleheline mets, boreaalne mets Vähem produktiivsed: kivi-,liiva- ja jääkõrbed, savann, järv, avaookean 49. Ökosüsteem- funktsionaalne süsteem, mille toitumissuhete kaudu seostunud organismid koos
*Koguprimaarproduktsioon (foto- või kemosünteesi käigus sünteesitud kogu biomassi hulk) *Netoprimaarproduktsioon (produtsentide poolt toodetud biomass, millest on maha arvatud hingamiskaod) 2) Sekundaarne produktsioon (tarbijate biomassi juurdekasv) 3)Koosluse netoproduktsioon (produtsentide biomassi juurdekasv, millest on maha arvatud heterotroofide poolt tarbitud kogus) 4)Vee ökosüsteemide produktsioon *Autohtoonne (kooslustes koha peal toodetud biomass) *Allohtoonne (kooslustesse sisse toodav biomass-surnud orgaaniline aine) 45. Millised on produktiivsemad ja millised vähem produktiivsed ökosüsteemid? Sagedasemad limiteerijad on toitainete hulk (N ja P), valgus, heterotroofid Produktiivsemad on suudmealad ja apvellingu alad Valgus limiteerib produktsiooni sügavamates kihtides Eufootiline kiht kiht vees, kus fotosüntees on hingamisest suurem Kuivas on hõredam taimkate, mis püüab vähem kiirgust
Jõed ja järved. (VAATAN JUURDE) Eesti jõgede ja järvede põhitüübid. Elupaigad ja eluvormid jões, vee vool (organismide kohastumused kiire ja aeglase vooluga). Liikide arvu ja temperatuuri seosed, kohastumused veealuseks hingamiseks. Vee värvus • •Vee värvus sõltub orgaanilisest ainest (lagunenud taimede ja loomade materjalist). • •Humiinained – annavad vetele pruunika värvuse. suured molekulid – raske seedida allohtoonne ja autohtoonne materjal Pindpinevus Pinnakile- veekogu kõige pealmine veekiht, mis erineb oluliselt ülejäänud veekihtidest. Pindpinevus- vedeliku pinnakihi omadus, mis väljendub vastuseisus vedeliku pinda suurendavatele jõududele. e. jõud vee molekulide vahel . nt. Veepiisk Jõgede ja järvede elustiku stressi allikad (nii looduslikud kui ka inimtekkelised), reaktsioonid stressile. Eesti jõgede ja järvede seisund Läänemeri. (Täiendamist vaja)
3. Pelaagiline aineringe PELAGIAAL ehk avaveeosa. Seda biotoopi asustav eluvorm on pelaagos. Vees vabalt hljuvaid organisme nimetatakse planktoniks. Taimset planktonit nim. ftoplanktoniks (ka taimne hljum), loomset (algloomad, keriloomad, vhilaadsed) zooplanktoniks, avaveebaktereid - bakterplanktoniks. Detriit koosneb vees hljuvast surnud orgaanilist ainest. Nekton on aktiivselt liikuv vee elustik ( kalad, imetajad). Bentaal on veekogu phi ja selle lhedane veekiht. ORGAANILINE AINE (OA) . Allohtoonne OA - veekogusse vljastpoolt sissekantud OA. Autohtoonne OA - veekogus toodetud OA. Lahustunud orgaaniline aine (LOA, ingl. DOC vi DOM). Kergesti lagundatav LOA (aminohapped, ssivesikud, polsahhariidid) satub vette nii autotroofide kui heterotroofide elutegevuse tulemusel. Suurem osa LOA-st esineb raskestilagundatavate krgmolekulaarste polmeeridena. Vees lahustunud LOA-d suudavad tarbida nii bakterid kui ka vetikad. Lahustumatu ehk hljuv orgaaniline aine (HOA, ingl. POM vi POC). koosneb
annaabi.ee 
