Eesti põlevkivielektrijaamades kasutatava kütuse üldiseloomustus. Keemilis- mineraloogiline koostis. Kasutamine. · Põlevkivi üldtunnustatud klassifikatsioon puudub ning kivimi nimetused muutuvad piirkonniti. Orgaanilise aine sisaldus on 10-70%. Vees tekkinud orgaaniline aine lahustub halvast orgaanilistes lahustites, sisaldab palju vesinikku(8-11%) ja õlisaagis orgaanilisest osast ületab 20%. Põlevkivi on Eesti olulisim maavara, mida kaevandatakse Ida-Virumaal 6 allmaakaevanduses ja 3 lahtises karjääris. Eesti kütuse bilansis on põlevkivi osatähtsus ligikaudu 65%, elektrit toodetakse 95% ulatuses põlevkivist. Suure mineraalosa sisalduse tõttu on ta kohaliku tähtsusega kütus, mille transport ei tasu ennast ära. · Põlevkivi ladestus ei ole mitte homogeenne, vaid üsnagi keeruka ehitusega, koosnedes erineva kvaliteediga põlevkivikihtidest, mis vahelduvad mitmekesise koostisega lubjakivikihtidega
89.Soodid tekivad jõest eraldunud sängiosa lammil.Kujuneb intensiivselt looklevate jõgede puhul, kui jõgi murrab suurvee ajal lookekaelast läbi, mutes sellega sängi sirgemaks. 91.Inimene mõjutab põhjavee taset vee väljapumpamisega(Suure veevõtu korral kujuneb kaevu umber alanduslehter,kus sügavamate kaevude jaoks vett veel jätkub, kuid madalamate jaoks enam mitte) ja kaevandamisega ja karjääridega.Kaevetööde tegemiseks allmaakaevanduses või karjääris on vaja põhjaveetaset alandada kaevanduskäigu või karjääri põhjani.Põhjavee väljapumpamiseks rajatakse puurkaevud, lisaks pumbatakse vett ära ka kaevanduskäikudest. 92.Põhjavee reostusoht sõtlub sellest, mida kiiremini vesi kivimtes edasi liigub. Puhastumine on seda parem, mida kauem on vesi aeglases liikumises.Hästi on põhjavesi kaitstud savika pinnakattega aladel.Põhjavesi on ohustatud reostatusest karstialadel,isegi
Põlevkivi puhul on oluline rõhutada et ta on karbonaatse või terrigeense koostisega settekivim, mille orgaanilise aine sisaldus ulatub 10...70%-ni. Vees tekkinud orgaaniline aine lahustub halvast orgaanilistes lahustites, sisaldab palju vesinikku (8...11 %) ja õlisaagis orgaanilisest osast ületab 20%. Põlevkivi on Eesti olulisim maavara. Kütusena kasutatakse kukersiitpõlevkivi, mida kaevandatakse Ida- Virumaa Eesti maardla 6 allmaakaevanduses ja 3 lahtises karjääris. Eesti kütuse bilansis on põlevkivi osatähtsus ca 65%., elektrit toodetakse 95% ulatuses põlevkivist Suure mineraalosa sisalduse tõttu on ta kohaliku tähtsusega kütus, mille transport kaevandamiskohast kaugele ei ole majandusklikult põhjendatud. Esimesteks riikideks kus põlevkivi tööstus tekkis oli Prantsusmaa 1838 ja Sotimaa1850. Peale Eesti kaevandatakse põlevkivi ka Venemaal, Hiinas, Brasiilias, Austraalias, Saksamaal ja Rumeenias. Põlevkivi
annaabi.ee 
