Leksikood tekib kui tähenduslike opositsioonide süsteem (ei pruugi sisaldada reegleid). Seetõttu on tema osaks lisatähenduste (konnotatsioonide) tekitamine. Lisandub subkoodi mõiste. Chandler: Koodid on sotsiaalsed, tekstuaalsed, interpreteerivad. Sotsiaalsed- loomulik keel (fonoloogilised, süntaktilised, leksikaalsed, prosoodilised /rõhud, intonatsioon, pausid/ ja paralingvistilised /hääle valjus, tämber, tõus ja langus, värin jmt/ allkoodid);kehakeel;tarbekaupade (riided, autod jmt);käitumiskoodid (rituaalid, rollimängud jmt). Tekstuaalsed(representeerivad)- teaduskeel, ka matemaatika; esteetilised (poeesia, draama, maalikunst, muusika jne) k.a klassitsim, romantism, realism; zanrilised, retoorilised ja stilistilised: narratiiv etc.; massimeedia (foto-, TV, filmi, raadio, ajalehtede/ajakirjade koodid). Tehnilised ja kokkuleppelised (nt formaat).
Metz arvab, et see analoogia on lihtsustav. Filmis puudub vaste verbaalsele keelemärgile. Minimaalühikuks on lause, kaader. Kaadril puudub keeles kinnistunud tähendus. Kinotekstis puudub algne tähendus: eri kaadrites domineerivad eri koodid. Langue et cinéma 1971. 1) spetsiifilised kinematograafilised koodid: valgustus, kaamera liikumine, montaaz; 2) mittespetsiifilised koodid: kultuurilised, filmikunstile ja teistele kunstidele ühised koodid; 3) allkoodid: autori, kunstivoolu, koolkonna või ajastu koodid. Psychoanalysis and Cinema. Filmikujundid. Referentsiaalsed sidemed: keele sidemed välise maailmaga, diskursiivsed sidemed: keelesised sidemed. Filmis on metafoorid ja metonüümid omavahel alati seotud. Süntagmaatilised sidemed on keele horisontaalsed (koos eksisteerivad) sidemed (sõnade või keeleelementide vahelised sidemed). Paradigmaatilised suhted on vertikaalsed: käänded, grammatika.
sobitamist selle universumitunnetuse pikaajalisemate aspektidega. Daniel Chandler jagab koodid · Sotsiaalsed · Tekstuaalsed · Interpreteerivad Mitu koodi koos sünkretism. Vrd Fawcett SOTSIAALSED KOODID laiemas mõttes on kõik semiootilised koodid "sotsiaalsed" loomulik keel (fonoloogilised, süntaktilised, leksikaalsed, prosoodilised /rõhud, intonatsioon, pausid/ ja paralingvistilised /hääle valjus, tämber, tõus ja langus, värin jmt/ allkoodid); kehakeel; tarbekaupade (riided, autod jmt); käitumiskoodid (rituaalid, rollimängud jmt). TEKSTUAALSED (representeerivad) koodid teaduskeel, ka matemaatika; esteetilised (poeesia, draama, maalikunst, muusika jne) k.a klassitsim, romantism, realism; zanrilised, retoorilised ja stilistilised: narratiiv etc.; massimeedia (foto-, TV, filmi, raadio, ajalehtede/ajakirjade koodid). Tehnilised ja kokkuleppelised (nt formaat). TÕLGENDUSLIKUD
annaabi.ee 
