• Parlamendi tööd juhib ja selle eest vastutab büroo, mis koosneb presidendist ja 14 asepresidendist. • Presidentide konverentsil osalevad peale presidendi veel poliitiliste gruppide juhid. • Töö ettevalmistamiseks ning teostamiseks kuuluvad liikmed 22 komiteesse, millest igaüks spetsialiseerub kindlale töövaldkonnale ( nt välissuhted; julgeolek ja kaitsepoliitika; põllumajandus ja maaeluareng; eelarve). •Peale nende on võimalus moodustada veel allkomiteesid ning ajutisi komiteesid spetsiifiliste probleemidega tegelemiseks. • Paljudes küsimustes peab Nõukogu saama Europarlamendi heakskiidu. Parlament taotleb koosotsustamise laiendamist ka põllumajandussaaduste hindadele ja eelarve omaressurssidele. • Europarlamendi tegevuse põhisuunad: – seadusandlik – eelarveline – järelevalve organ • EL seadusandluse rakendamine on kolmelt poolt koordineeritav protsess:
passivate juhtimise komitee. Komiteede ülesandeks on uuenduste ja arengute väljatöötamine, kuid samasnvõib nende kompetentsi kuuluda ka täidesaatev tegevus nt tegeleb laenukomitee ka laenupoliitika küsimustega ning samasnotsustab laenude .väljaandmise üle. Komiteed ja töôrühmad moodustavadnorgis osakondadega paralleelse juhtimise võrgu, komiteesid võib moodustada divisjonide ja osakondade tasandil ja iga komitee saab moodustada allkomiteesid või töôrühmasid. Sellise juhtimisstruktuuri kujunemine tuleneb tavaliselt sellest, et formaalne organisatsioon on suhtnjäik ega lase paindlikult tegeleda arenduskúsimustega ja ootamatute olukordadega. Kuna need nõuavad mitmeerineva struktuuriüksuse koostööd ja kordineerimist, mis on aeganõudev. Komitee ja töörühm on üksused, kus otsuseid võetakse vastu kollegiaalselt. Seega töôtab komitee osakonnast erinevalt, sest viimasesnlangetab otsuseid
autoriteedi all majandus-ja sotsiaalkomitee. Peaassambleel on õigus valida kohtunikud ja julgeolekunõukogu mittealalised liikmed, ta nimetab ametisse julgeolekunõukogu soovitusel peasekretäri jne. Peaassamblee kontrollib ja kinnitab organisatsiooni eelarve. Peaassamblee võib teatud kindlate ülesannete täitmiseks moodustada komiteesid, mis koosnevad ekspertidest ja/või riigi esindajatest. Komiteed ise ei või oma pädevust laiendada. Nad võivad aga moodustada allkomiteesid. Komitees langetatud otsused lähevad lõplikuks otsustamiseks peaassambleesse. Julgeolekunõukogu. Julgeolekunõukogul on 15 liiget, kellest 5 (Prantsusmaa, Hiina, Venemaa, Suurbritannia ja USA) on alalised liikmed. Mittealalised liikmed valitakse kaheks aastaks. Alalistel liikmetel on vetoõigus, st kõik tähtsamad otsused peavad saama julgeolekunõukogus üheksa poolthäält, sealhulgas kõigi viie alalise liikme poolthääled. Julgeolekunõukogu ülesandeks on tagada rahu maailmas
annaabi.ee 
