ks. 28 juulil 1918. aastal sõlmis Saksamaa Versailles'i rahuleingu mille ta 1935. aastal ühepoolselt tühistas. Saksamaa kehtestas üldise sõjaväekohustuse, ning asus looma lennuväge ja sõjalaevastikku, mis olid talle siiamani keelatud tegevus. 18. 1919. kogunesid I MS võitnud riigide esindajad Pariisi lähistel Versailles' lossi, et määrata kindlaks rahulepingu tingimused. Konverentsil ei olnud esindatud sõja kaotanud Euroopa keisriigi ja neile esitati allkirjutamiseks juba valmis rahulepingud. Saksamaa pidi nõustuma rahulepinguga, vastupidisel korral ähvardati jõu kasutamist. Rahulepingu koostamise ajal hoiti Saksamaad blokaadis, mis jätkus ka peale lepingule alla kirjurtamist ja saksa pidi kannatama näljahädade pärast. Saksamaa arvates olid mõned Versailles' rahulepingu tingimused väga karmid. Kõigele lisaks tundus äärmiselt ebaõiglasena ka see, et kogu vastutus I maailmasõja puhkemise pärast pandi saksa rahvale. Järelikult just see
Kõigele lisaks pandi Saksamaal toime rohkesti poliitilisi mõrvu, mille ohvriteks langesid eelkõige need poliitikud, kes sõlmisid Entente´ga vaherahu). Aga mis toimus Versalles´ rahukonverentsil tegelikult? Tegelikult ei toimunud Versailles' rahukonverentsil suulisi läbirääkimisi võitjate ja kaotajate vahel. Sõja kaotanud Euroopa keskriigid (Austria, Bulgaaria, Ungari ja Türgi) ei olnud konverentsil esindatud ja neile esitati allkirjutamiseks juba valmis rahulepingud. Nagu juba teada, siis Saksamaa esindajaid Versailles' lossi istungitesaali ei lubatud (Neilt nõuti rahulepingu sätete tingimusteta aktsepteerimist, vastupidisel korral ähvardati jõu kasutamisega. Samal ajal lootsid sakslased, et lepingus esitatud nõudmised ei kujune üleliia karmiks ja seda eelkõige tänu USA presidendi Woodrow Wilsoni "14 punktile". Need Saksa rahva lootused muidugimõista ei täitunud.)
05.2012 5. Dokumendi kooskõlastamine asutuste vaheliselt toimub peale allkirjastamist seaduses ettenähtud juhtudel (töölepingu seadus nõuab töösisekorraeeskirja kooskõlastamist tööisnspektsiooniga). Dokumentide kooskõlastamise tähtaega hakatakse arvestama dokumendi saabumisele järgnevast kuupäevast. Kui dokumenti ei kooskõlastata, tuleb dokumendile lisada kooskõlastaja kirjalik eriarvamus või kooskõlastamisest keeldumine. 6. Dokumentide allkirjutamiseks esitatakse ettenähtud korras vormistatud ja vajadusel kooskõlastatud dokument koos 1) kõigi lisade ja materjalidega, mille alusel see on koostatud; või 2) dokumentidega, mille muutmist või kehtetuks tunnistamist allakirjutatav dokument nõuab. Paberkandjal dokumendid allkirjastatakse järgmiselt: 1) käskkirjad ja protokollid allkirjastatakse ühes eksemplaris, kui seadusest ei tulene teisiti:
annaabi.ee 
