erinevad. Selle üheks nurgaks sobib täiesti tavaline suuline keel, mida me kasutame kasvõi Skype'iga kõneldes. Selle teiseks nurgaks on täiesti tavaline normkirjakeel, just selline, nagu me paberil oleme harjunud nägema. Aga netikeeles on üks osa, mis on täiesti uus ja väga oluline. See on kirjalike spontaansete netidialoogide keel, mida kasutavad jututoad, Facebooki suhtlejad jmt. See on suhtlusviis, mida enne dialoogilise neti sündi eraldi allkeelena üldse olemas ei olnud. Milline see keel on? Üks Facebooki- vestlus võib alata näiteks nii: T: Heii! :) T: Mis teed? kas sa saaksid mind aidata ühe küsimusega... tegelt, oota.... ma kirjutan küsimuse ja sa kirjuta mis sa vastaks selelele T: sellele* M: tsau, kle niisama jah, okei On näha, et selles on kirjakeele ja argisõnavara. Aga selles on ka koos kirjaliku ja suulise keele grammatilised võtted, näiteks avalik eneseparandus selelele> sellele või kuule partikkel vooru alguses
· James ja Lesley Milroy' sotsiaalne võrgustik (social network): keelelise koosluse moodustavad inimesed, keda seob individuaalsete sotsiaalsete suhete võrk naabruse, sõpruse, suguluse, töökaasluse kaudu. · mõnikord teadvustavad inimesed end sotsiaalse rühmana ja oma allkeelt rühmasisese keelena · mõnikord kuuluvad inimesed sotsiaalsete tunnuste alusel kokku ja nende keelest on leitavad ühised jooned, kuid rühmasisese allkeelena nad oma keelekasutust ei tõlgenda Släng, argoo, zargoon, erikeel. · Släng on mingile sotsiaalsele rühmale, klassile, ühe ja sama eriala inimestele, sõpruskondadele jne omane mitteametlik kõnekeelne sõnavara (Tender 1994). 2 erinevat slängi: · sotsiaalsete rühmade erikeel (õpilased, üliõpilased, kurjategijad jms), mille abil need rühmad ennast ühiskonna teistest gruppidest eristavad
Siiski on 50 kõik need kõnekujundid konteksti põhjal mõistetavad ja ei peaks suuremaid raskusi tekitama. Mäletan hästi oma vanemate murelikke pilke, kui läksin neilt pärima, mida tähendab muinasjuturaamatust leitud võrdlus ,,kaame kui koolja". Sarnaseid võrdlusi Vilepi raamatutest koolieelikutele ei leia. Kooliealistele suunatud jutukogus ,,Lendav õunapuu" eristub ühe allkeelena koolipoiste släng. Slängisõnade kasutamisel jääb Vilep tagasihoidlikuks, mis muudab nimetatud poistekeele ajas püsivamaks. Kiiresti muutuv slängisõnavara võib väheste aastate möödudes anakronistlikuks muutuda. Sõnad ,,mata tund", ,,õpsid", ,,okei", ,,kes on essa" leidsid kasutamist minevikus ja jäävad ehk arusaadavaks ka tulevikus. Erinevaid tegelasi ei ole võimalik erineva kõnepruugi alusel eristada. Seetõttu riivab
annaabi.ee 
