............................................................................... 16 LUULETUSE "ÄRGE TAPKE INIMEST" HENRIK VISNAPUULT ANALÜÜS: LUULETUSES ON 4 STROOFI . VÄRSIRIDU 1 STROOFIS ON ERINEVALT . ESIMESES STROOFIS ON 5 , TEISES STROOFIS ON 3 JA KOLMANDAS NING NELJANDAS ON STROOFE 4 . LUULETUSES EI ESINE VÕRDLUST , EI ESINE KA EPITEETE ..........................................................................................................................16 LUULETUSE "VABADUS" ARTUR ALLIKSAARELT ANALÜÜS: LUULETUSES PUUDUVAD STROOFID. VÄRSIRIDU ON 19. LUULETUSES EI ESINE VÕRDLUST....................................................................................................16 MÕLEMAD LUULETUSED ON SÜNGED JA KAJASTAVAD HEKTE, MIS VÕIS TOIMUDA SEL AJAL, KUI NEID KIRJUTATI . MA ARVAN, ET NEED KOLM KIRJANIKKU AITASID KAASA EESTI KEELE KUJUNEMISEL JUBA SELLEGA,ET NAD ISAMAALISI LUULETUSI JA KIRJUTISI KIRJUTASID, SEST SEE ARENDAS OMAKORDA RAHVAST, KES SAI NEID LUGEDA JA
aastal pani ta kokku oma esimese kogu ,,Tuul käib tantsimas sarapuusaludes", kuid see ei saanud heakskiitu ning jäi avaldamata. 1966. aastal ilmus tema näidend ,,Nimetu saar". Autori eluajal ühtegi tema luulekogu ei ilmunud, sest kultuuri valdkonnas liidripositsioonil olevate inimeste silmis oli ta põlgusväärne ning tema loomingu avaldamist tõkestati. Sõbrad ja toetajad on täitnud hoolikalt endale vaikimisi võetud kohustust ja teinud suurema osa tema luulest kättesaadavaks. Alliksaarelt on avaldatud: 1968 ,,Olematus võiks ju ka olemata olla" (koostanud Paul-Eerik Rummo) 1976 ,,Luule" (koostanud Paul-Eerik Rummo) 1984 ,,Väike luuleraamat" (koostanud Paul-Eerik Rummo) 1997 ,,Päikesepillaja" (koostanud Urmas Tõnisson) 2002 ,,Alliksaar armastusest" (koostanud Paul-Eerik Rummo) Paljudele on ainus tutvus Alliksaare loominguga luuletus ,,Aeg". Muu tegevus Lisaks luuletamisele ning kohvikute külastamisele tegeles Alliksaar aktiivselt tõlkimisega,
15. Kes vanematest kirjanikest on olulised praegu ja miks? Klassikalisemaid võimalusi (pärimuse hingus laulu mõnu ilu ja armastus modernne klassikalisus - ..). Mari Vallisoo (oluline taustautor praegusele luulekirjandusele. ,,Viimane vihm", luuletuste koondraamat ,,Mälestusi maailmast"). Ly Seppel (Kristiina Ehin on tema tütar. Valikkogu ,,Kunas kodu saab valmis?" (2014). Peep Ilmet alustas 1960ndate lõpul undergroundkirjanduses alternatiivse hoiakuga. Olulisi mõjutusi Alliksaarelt. Valikkogu ,,Sõõlatud luule" (2013). Hando Runnel tugev laulutaustaga (erinevaid laule tema tekstidele). ,,Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi" (2018). Leelo Tungal (,,Täisminevik" (2007). ,,Seltsimees laps", mis sai just filmiks. Dokumentaalse taustaga proosakirjandus. Otseselt laulusõnu ja muusikalitõlkeid kirjutanud). Priidu Baier (laululine alge tema loomingus). Vana, suure ilusa luulega seostuvad: Kalle Käsper (klassikalise lihvitud vormiga
annaabi.ee 
