sajandist ja 17. sajandi esimesest kümnendist, k.a käsikirjad) kuni 1660. aastateni. Umbes 900 000 tekstisõna. 2002. aastast 18. sajandi tekstide valikkorpus. Umbes 600 000 tekstisõna, vt http://www.murre.ut.ee/vakkur/Korpused/korpused.htm 2005. aastast 19. sajandi esimese poole tekstide valikkorpus. Umbes 500 000 tekstisõna, vt http://www.murre.ut.ee/vakkur/Korpused/Kwic2/paring19.htm Uurimismetoodika muutumine ajas: Varem põhiliselt allikatutvustused ja ülevaated kirjasõna ajaloo kohta. Tekstikeskne filoloogiline lähenemine. Detailitäpne, kuid väikese mahuga. Alates 1930. aastatest teaduslik distsipliin eesti kirjakeele ajalugu. Süstemaatiline lähenemine kirjakeele ajaloole. Alates 1990. aastatest korpusepõhine lähenemine: sõnastikud, elektroonilistele andmekogudele tuginevad uurimused. Võimaldab nähtuste dünaamika väljatoomist. Tulemusi: 18. sajandi tekstide valikkorpus ja 19
uurijad ja tööd). Põhisuunad: morfofonoloogia, morfosüntaks, süntaks, leksikograafia, leksika, tõlkeküsimused. Tänapäeval uudne lähenemine vanadele tekstidele kogu materjali elektrooniliselt kättesaadavaks tegemine. Korpused, sõnastikud, konkordantsid. Arvestada tuleb lähtematerjali raskesti kättesaadavuse ja tõlgendamise keerukusega. Uurimismeetodid: Varem põhiliselt allikatutvustused ja ülevaated kirjasõna ajaloo kohta. Tekstikeskne filoloogiline lähenemine. Detailitäpne, kuid väikese mahuga. Alates 1930. aastatest teaduslik distsipliin eesti kirjakeele ajalugu. Süstemaatiline lähenemine kirjakeele ajaloole. Alates 1990. aastatest korpusepõhine lähenemine: sõnastikud, elektroonilistele andmekogudele tuginevad uurimused. Võimaldab nähtuste dünaamika väljatoomist Uurimiskeskused: TÜ vana kirjakeele töörühm, EKI
seisukohad. Olulisemad uurijad: Saareste (vanade kirjakeeletekstide iseloomustamine murrete põhjal) ja Mägiste (tekstide viimine soomeugrilisele taustale, püüdes tuvastada omasõnu laensõnadest). Hiljem on kirjakeele ajaloo probleemidega põhjalikumalt tegelenud Kask (periodiseering, ülevaade olulisematest autoritest ja sõnavarauurimused), Ariste (ülem- ja alamsaksa laenud, sõnavarauurimused), Valmet (mitmuse osastav, allikatutvustused nt Helle kohta), Alvre (sõnavara ja morfoloogia küsimused), Peebo (tartu kirjakeele varasem periood), Kingisepp (vana kirjakeele sõnavara), Laanekask (ühtse kirjakeele kujunemise probleemid, 19.saj I poole seisukohad eesti kirjakeele ühtlustamisel), Ross (piiblikeele areng, heebrea k laensõnad). 2. Vana kirjakeele mõiste ja kirjakeele ajaloo periodiseerimine (A. Kase ja H. Laanekase järgi) Vana kirjakeel nähtus, millega tegeleb kirjakeele ajalugu
annaabi.ee 
