Mulle ei meeldinud kuna ma ei loe selliseid luuletusi ja nad ei köida mind. 13 UURIMUSTÖÖD VORMISTAMINE Uurimus on iseseisev töö, mis ei piirdu ainult refereerimisega vaid sellest peavad selguma ka uurija seisukohad, järeldused ja uued teadus tulemused. Uurimustöö . . . puudub KOOSTAMISE ETAPID Teema valik; Allikamaterjalide valik ja läbitöötamine; Kava koostamine; Andmetöötlus: o Andmete kogumine; o Uuringute ja vaatluste läbiviimine; o Töö teksti kirjutamine; o Töö vormistamine ja korrektuur; o Töö esitlus ja kaitsmine. SISUKORD SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................3 1. ESIMESE PEATÜKI PEALKIRI......................
kirjandusteadusele). 1993. a õppetool taasiseseisvus ja taastas endise nime. Eesti kirjandusmuuseum Esimese suure kogumise organiseeris Hurt, süstemaatiliselt kogusid ka Rosenplänter, Kreutzwald. Siiski, Hurda kogu on Eesti Rahvaluule Arhiivi alus ja algus. Arhiivraamatukogu rajas O. Kallas. Eesti Kirjandusmuuseumi põhieesmärgiks on tagada rahvusliku identiteedi olemasoluks ja ühiskondliku mälu püsimiseks oluliste allikamaterjalide säilitamine ja teaduslik uurimine. Eesti Rahvaluule Arhiiv 1927 asutatud, juhatajaks sai O. Loorits. Aluseks sai Hurda vanavarakogu. Lisati ka Eiseni rahvaluulekogu. Lisati ka EÜSi viisikogu. Käsikirjalisi kogusid hakati korraldama vastavalt Hurda väljatöötatud süsteemile. 30ndatel asutati mitmeid rahvaluule kogumise võistluseid ja aktsioone, koguti ka kirjalikul teel levivat pärimust (oraaklid, salmikud).
vaate tunnus folkloristika allutatud kirjandusteadusele). 1993. a õppetool taasiseseisvus ja taastas endise nime. Eesti kirjandusmuuseum Esimese suure kogumise organiseeris Hurt, süstemaatiliselt kogusid ka Rosenplänter, Kreutzwald. Siiski, Hurda kogu on Eesti Rahvaluule Arhiivi alus ja algus. Arhiivraamatukogu rajas O. Kallas. Eesti Kirjandusmuuseumi põhieesmärgiks on tagada rahvusliku identiteedi olemasoluks ja ühiskondliku mälu püsimiseks oluliste allikamaterjalide säilitamine ja teaduslik uurimine. Eesti Rahvaluule Arhiiv 1927 asutatud, juhatajaks sai O. Loorits. Aluseks sai Hurda vanavarakogu. Lisati ka Eiseni rahvaluulekogu. Lisati ka EÜSi viisikogu. Käsikirjalisi kogusid hakati korraldama vastavalt Hurda väljatöötatud süsteemile. 30ndatel asutati mitmeid rahvaluule kogumise võistluseid ja aktsioone, koguti ka kirjalikul teel levivat pärimust (oraaklid, salmikud).