Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"allikalehtri" - 3 õppematerjali

Põhja-Eesti turismigeograafia
3
docx

Põhja-Eesti turismigeograafia

Endla Looduskaitseala lääneosas on 11 allikate rühma ligi 40 allikaga. Need veerohked karstiallikad avanevad Pandivere kõrgustiku nõlval. Huvitav teada: Norra allikast 1936. aastal korraldatud mõõtmistel üllatas allikas tulemusega, lastes välja voolata 360 liitrit sekundis ehk siis 36 ämbritäit vett ühes sekundis. Sopa allika kuuemeetrise läbimõõduga allikalehtri sügavus on 4,8 meetrit Oostriku allikast paremaks veemängu vaatlemiseks on allika kaldale tehtud puust purded.

Geograafia → Geograafia
2 allalaadimist
Tiigid ja allikad
12
docx

Tiigid ja allikad

elustiku vaesumises. (Potter 2008). Allikas Allikate arv küündib Eestis viie tuhandeni, kuid nende täpset arvu on raske määrata. Kõige rohkem on allikaid kevadeti , suvel kuivavad neist paljud. Allikad võivad avaneda ka järvede ja jõgede põhjas. Allikalehtrid ja -lohud võivad olla pool kuni mitukümmend meetrit laiad ja kuni mitu meetrit sügavad. Eesti sügavaim (4,8 m) on Sopa allikas mis asub Pandivere kõrgustiku lõunajalamil. Mitme veerikka allikalehtri alal on kujunenud allikajärved nt nagu Roosna-Alliku, Esna, Prandi. Järvedes, mille põhjas avaneb rohkesti allikaid, on vesi läbipaistev ja külm. Allikatest saab puhast ja olenemata aastaajast jahedat vett. Talvel on allikavesi tihti soojem kui õhutemperatuur. Allikavee temperatuur muutub vähe ja on aastaringselt umbes 5 - 8° vahel. Seepärast on allikate levik suuresti mõjustanud asustuse kujunemist. Vanasti, kui kaevude kaevamine oli raske ja puurimist ei tuntud, püüti talud,

Loodus → Keskkonnaõpetus
9 allalaadimist
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

Allikad liigitatakse: langeallikateks, kust vesi väljub maapinnale vabalt voolates ja mis paiknevad enamasti nõlva jalamil; tõusuallikateks, kust põhjavesi voolab maapinnale surve mõjul ja mille põhjas näeme enamasti lehtrit või lohku - sealt vesi otsekui keeb üles. Allikalehtrid ja -lohud võivad olla pool kuni mitukümmend meetrit laiad ja kuni mitu meetrit sügavad. Eesti sügavaim (4,8 m) on Sopa allikas Pandivere kõrgustiku lõunajalamil. Mitme veerikka allikalehtri alal on kujunenud allikajärved (Roosna-Alliku, Esna, Prandi, Varangu, Simuna, Mõdriku, Rägavere jpt.). Järvedes, mille põhjas avaneb rohkesti allikaid, on vesi läbipaistev ja külm (Äntu järved, Sinialliku järv Viljandimaal, osa Rõuge järvedest). Allikatest saab puhast ja aastaringi jahedat vett. Talvel on allikavesi sageli soojem kui õhutemperatuur. Allikavee temperatuur muutub vähe ja on aastaringselt enam-vähem 5 - 8° vahel

Ökoloogia → Keskkonnakaitse ja säästev...
253 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun