hulka.Põhjavesi on enamasti mage.Põhjaveest eristatakse pinnavett, mis paikneb veekogudes ning mille uurimisega tegeleb hüdroloogia. Atmosfäärse vee uurimisega tegeleb meteoroloogia. Allikaks nimetatakse põhjavee looduslikku voolamist maapinnale. Kevadeti on allikaid kõige rohkem, suvel paljud allikad kuivavad.Peale nende allikate, mis avanevad maapinnale, leidub rohkesti allikaid veekogude põhjas - enamasti jõgedes, järvedes ja kõige harvem meres (Allikalaht Hiiumaal). Mõnede nõlvade jalamil asuvate allikate vesi voolab välja surveta. Teistes allikates voolab ja keeb põhjavesi maapinnale altpoolt tuleva vee surve mõjul.Soostunud tasandikel väljuvad allikad võivad moodustada allikasoid.Kevadeti, kui põhjavee tase on kõrge, tegutseb hulk ajutisi allikaid. Lubjakivi kihtide vahel leidub hulgaliselt lõhesid ja pragusid, kus kevadeti vesi välja voolab. Eesti sügavaim allikas on Sopa allikas.
on siiski madalate ojadega, mis pikkades lõikudes on muudetud kraavideks. Kõige pikemad on kagusihis voolavad Luguse jõgi ja Jausa oja, mis suubuvad Jausa lahte. Läbi Kärdla voolab Nuutri jõgi. Omapäraseim veekogu on Mardihansu lahte suubuv Vanajõgi mis tungib mere poole läbi liivavallide.Nimega järvi on umbes 30, enamik neist asub rannikul. Laguunist suureks rannajärveks kujunemas on Kirikulaht. Eespool mainitud loodeosa rannajärvedest on suuremad Veskilais, Tammelais, Mailaht ja Allikalaht. Merega ühenduses olevatel riimveelistel laisidel on oluline osa kalakoelmutena. Ühendused merega vajavad hooldamist, sest kuival ajal kahaneb nende veepid oluliselt, kalad ei pääse tagasi merre ja vohama hakkab roostik. Kõige suurem kinnikasvavate seisuveekogude kogum saare siseosas on madalas soises ümbrusesasuv Tihu järvestik, mille moodustavad Tihu Suurjärv(pindala kahanenud u 50 ha-ni)Tihu Keskmine järv(2,7 ha) ja Tihu Kolmas järv(4,6ha; Mäemetsa 1977)
valgala 33,7 km2), mis suubuvad Jausa lahte. Läbi Kärdla voolab Nuutri jõgi (11 km). Omapäraseim vooluveekogu on edelaosas Mardihansu lahte suubuv Vanajõgi (8 km), mis tungib mere poole läbi liivavallide kuni 6 m sügavuses orus. Nimega järvi on U.Pilli andmeil ligikaudu 30, enamik neist asub rannikul. Laguunist suureks rannajärveks kujunemas on Kirikulaht (110 ha). Eespool mainitud loodeosa rannajärvedest on suuremad Veskilais (20-35 ha), Tammelais (5-20 ha), Mailaht (17 ha) ja Allikalaht (16 ha). Merega ühenduses olevatel riimveelistel laisidel on oluline osa kalakoelmutena. Ühendused merega vajavad hooldamist, sest kuival ajal kahaneb nende veepind oluliselt, kalad ei pääse tagasi merre ja vohama hakkab ka roostik. Kõige suurem kinnikasvavate seisuveekogude kogum saare siseosas on madalas soises ümbruses asuv Tihu järvestik, mille moodustavad Tihu Suurjärv (pindala kahanenud u 50 ha- ni), Tihu Keskmine järv (2,7 ha) ja Tihu Kolmas järv (4,6 ha)