tsitaati soovitakse täiendada mingite selgitavate sõnadega (nt kes on ,,tema"), siis see omapoolne lisandus pannakse nurksulgudesse [ ]. 3.2 Allikakirjete loend Kuna kõik allikad pole rangelt võttes kirjandus, siis on sagedase pealkirja ,,Kasutatud kirjandus" asemel parem ,,Kasutatud allikad". Raudreegel: - kõik allikad, millele on tekstis viidatud, peavad leiduma ka allikate nimekirjas; - ühtki allikat, millele pole tekstis viidatud, ei tohi olla kasutatud allikate nimekirjas. Allikakirjed on loendis tähestikulises järjekorras. Allikakirjed on kõik ühes loendis. (Allika tüüp selgub kirje kujust. Tekstis viidatud nime otsitakse ühest, mitte mitmest loetelust.) Allikate loetelu ei ole nummerdatud! Sama autori publikatsioonid reastatakse avaldamise aja alusel, alustades varasemast. Samal aastal ilmunud publikatsioonid järjestatakse pealkirja järgi, tekstis viitamise tarbeks lisatakse aastaarvudele väiketähed: 1995a, 1995b jne.
pealkirja esimese sõna järgi. Mitme autori puhul esitatakse nimed tiitellehel esinevas järjekorras. Loetelu kirje koostatakse viidatava algallika keeles. Esmalt tuuakse ladinatähestikuline (nii eesti kui võõrkeelne) ja seejärel slaavitähestikuline kirjandus. Loetelu kirjetes on teatud kohustuslikud andmed ja valikulised andmed. Mingite kohustuslike andmete puudumisel allikas jäetakse vastav kirjeelement esitamata. Allikakirjed kirjutatakse 1,0 reavahega. Kahe kirje vahele jäetakse vahe 6 punkti. 1.7.1. Raamatud Raamatute puhul kantakse kasutatud kirjanduse loetellu järgmised andmed: autor (perekonnanimi koos initsiaalidega), pealkiri, kordustrüki puhul väljaande number, ilmumiskoht, kirjastus (väljaandja), ilmumisaasta. Näide Tooman, H., Mae, A. Inimeselt inimesele. Tallinn: Avita, 1999. Kui raamatul ei ole autorit, siis käsitletakse autorina (õigemini küll nimena, mille alusel
Nelja ja enam autori puhul või kui autorid pole teada alustab allikakirjet teose pealkiri ning tekstis viitamisel tuuakse sulgudes selle pealkirja esimesed sõnad. 4.5. Allikakirjete koostamine Kirje on reeglipäraselt esitatud bibliograafiaandmete kogum, mis võimaldab kirjeldatavat dokumenti täielikult identifitseerida. Kasutatud allikad on allikate nimekirjas tähestikulises järjekorras. Numbrilise viitamise puhul on allikakirjed nummerdatud (ja tekstis viidatakse sellele numbrile); nimele/aastale viitamisel numeratsiooni ei kasutata. Numbrilise viitamise puhul on aastaarv kirjastuse nime järel (Tallinn: Valgus, 1982). Nimele ja aastale viitamisel on aasta kui oluline identifitseerimise detail kohe autori nime järel. Aastaarv võib olla sulgudes või ka mitte, kuid kindlasti läbivalt ühtmoodi. Järgnevad näited on nimele ja aastale viitamise süsteemis. Vahel pannakse väljaande nimi kursiivi
annaabi.ee 
