1966. aastal astus NATO sõjalisest struktuurist välja Prantsusmaa, jäädes küll edasi NATO poliitilise organisatsiooni aktiivseks liikmeks. Prantsusmaa taasliitus alliansiga 2009. aasta juubelitippkohtumisel. 1974. aastal katkestas kuueks aastaks oma liikmelisuse NATO sõjalises struktuuris Kreeka, tehes seda pettumuse märgiks, et NATO ei suutnud takistada Türgi Küprose invasiooni. NATO ühtsusest annab siiski märku asjaolu, et aluslepingus mainitud võimalust alliansist välja astuda ei ole seni ükski riik kasutanud. Peakorter 1951. aastal avati Prantsusmaal Pariisi lähedal Rocquencourt’is NATO Euroopa vägede kõrgem peakorter. 1959 avati NATO uus peakorter Porte Dauphine’is, Pariisis. Kui Prantsusmaa NATO sõjalisest struktuurist välja astus, viidi NATO peakorter 1967. aastal üle Brüsselisse, kus see asub tänaseni. Erinevad NATO staabid ning struktuuriüksused asuvad aga üle kogu alliansi.
surnuks ka tolleaegse kuninganna ema). 17. sajandiks oli Gruusia langenud pidevatest rüüsteretkedest tulenevalt sügavasse vaesusesse. 18. sajandil nägi Kartli kuningriik võimalust taastumiseks Vakhtang VI juhtimisel, kes rajas uued seadused ja üritas parandada majandust. Tema valitsuse ajal loodi esimene Gruusia keelne printimispress (1709). Kartli-Kakheti kuningas Erekle II hüüdis appi venelasi. Vene imparaator Katariina Suur oli vaimustatud grusiinide alliansist türklaste vastu kuid saatsi siiski appi ainult marginaalsed väed. Türgi invasiooni vastu võideldi koos venelastega Imereti ja Kartli-Kakheti aladel ning sõlmiti venemaaga ka abistamise leping, mille kohaselt pidi Kartli-Kakheti saama sõjalist abi. Kuid kui uus Vene-Türgi kokkupõrge sai alguse vajas Venemaa oma sõdureid seal ja Erekle II jäi oma murega üksi. Sellega seoses põletasid päsrslased maani maha Tbilisi 1795.
moodustades vaid kooskõlastava ning koordineeriva organi (konvent). Sellise konvendi otsused viiakse ellu liitu kuuluvate riikide vastavate riigiorganite poolt. Konföderatsiooni osas ei ole ühtset seisukohta, konföderatsiooni loetakse: a) kas föderatsiooni eriliigiks b) või suveräänse riigi eriliigiks. Teoreetiliselt on konföderatsiooni raske piiritleda ka kaasaegsest poliitilisest ning sõjaliselt liidust (alliansist). P.3. POLIITILINE RE?IIM Poliitiline re?iim on riigis kehtiv valitsemiskord, mis iseloomustab, kes ja kuidas võtab osa ning on dominant riigi funktsioonide korraldamises. Poliitilisel re?iimil on kolm aspekti, mis näitavad : 1) kuivõrd on antud riigis tagatud üldised inimõigused (vt ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon); 2) kuivõrd on antud riigis tagatud kodanikuõigused (vt pakt kodanike poliitiliste, majanduslike ja
annaabi.ee 
