Toyotismi puhul toodeti väikesi partiisid, mis tagas klientide nõudmiste rahuldamiseks vajaliku paindlikkuse. Kuna ajapikku muutusid autod keerukamaks ning nende kokkumonteerimiseks vajalikke detaile hakati valmistama allhanke korras teistes tehastes, siis fordismi puhul mõne detaili otsalõppemise tõttu seisakute vältimiseks varuti neid lattu, mille tulemusena kujunes välja nn igaks-juhuks-tootmine. Toyotismi puhul rakendati õigeaegset tootmis- ja jaotussüsteemi ehk telliti allhankijalt täpne kogus vajaminevaid detaile, mis võimaldas loobuda ka vaheladudest. Sellega ka välditi seisakuid ja ületootmist. Veel 1970. aastatel oli fordismi puhul uue automudeli väljatöötamine kallis ja pikaajaline protsess, sageli kuni viis aastat. Toyotal kulus uue mudeli projekteerimiseks alla 12 kuu. Fordismi puhul enamik töötajaid ei vajanud eriharidust, kui toyotismi puhul tegeles ettevõte pidevalt töötajate koolitamisega ning kõigil oli võimalus osaleda
tõestused tehtud töödest). Samuti aitab meil riske maandada see, et särkide kujundamise ja tootmisega tegelevad maailmas väga palju ettevõtteid, mille tõttu uue allhankija leidmine ei tohiks probleemiks olla. Hindade tõusmine ei ole seetõttu samuti probleemiks, sest selle me lepiksime enne partii tellimist kokku ning kui allhankija peaks meile ebasobivalt hindu tõstma järgmisel korral, siis selle partii telliksime me uuelt allhankijalt. 9.5. Kliendid ei täida lepingukohustusi Meie klientideks on ettevõtted, kellele me müüme reklaami. Meie tingimuseks on 100 % ettemaks, mille abil maandame antud lepingukohustuse täitmise riski.
19 1987 1993 1998 E 2003 Joonis.1.3. Logistiliste kulude areng 1.10. Muud logistikatöö tähtsust rõhutavad faktorid Aeg Logistikat mõjutavad ka mitmed muud erinevad tegurid. Üks tähtsamaid tegureid on aeg, eriti läbimisaeg. Näiteks räägitakse läbimisajast allhankijalt tootjale, tellimuse täitmise ajast tootmises või tarneajast kliendile. Läbimisajas sisalduvad alati halduslik osa ehk halduslik läbimisaeg ja füüsiline osa ehk füüsiline läbimisaeg. Läbimisajad on seotud enamasti laoseisude ja laoväärtustega. Pikad läbimisajad vajavad alati suuremaid laoseisusid kui lühikesed läbimisajad. Kui läbimisaega õnnestub lühendada, vähenevad selle tulemusena üldjuhul laojäägid automaatselt. Lühem läbimisaeg lisab ka