lihtsalt selle vaatega harjunud ja oska enam neid erilisi punkte märgatagi. Võib-olla seetõttu on need ka eelmise sajandi jooksul täielikult käest lastud. Õnneks saab tõdeda, et just Eesti Vabariigi ajal on inimeste teadvus taas ärganud ning säilitamisega tegeletakse täies hoos. Kuigi arvatavasti puisniite enam naljalt juurde ei teki, ei lasta enam allesolevaid nii kergekäeliselt minema. .........................................................................................................20 Peale referaadi kokkupanemist ja kirjutamist saan kindlasti öelda, et see ongi ainuõige tegevus. Kuna puisniidud pakuvad elupaika niivõrd mitmetele taimedele kui ka loomadel, kes rikastavad meie loodust erakordselt palju. Need ökosüsteemid suudavad pakkuda nii varju kui valgust, piisavalt valgust ja soojust ning piisavalt huumusrikkaid muldasid
krahv Jakob De la Gardiele. Linnus hävis 1658. aastal, mil parajasti oli käimas Vene-Rootsi sõda (seesama, mis lõpetati 1661.a. Kärde rahuga) ning rootslastel ei olnud jõudu, et linnust kaitsta. Praegu varemetes ja konserveerimata linnuse lasksid rootslased õhku ning taganesid. Paarsada aastat tagasi oli linnusest alles veel suur osa müüre üsna korralike aknaavadega, kuid varemed on pidevalt lagunenud ning tasapisi kokku varisenud. Kui võrrelda praegu allesolevaid üksikuid müüritulpi näiteks 20. sajandi alguse fotodega, siis võib öelda, et linnusest on alles ikka üsnagi vähe. Praeguseks on linnusevaremed võsast välja puhastatud ning maanteelt vaadeldavana üsnagi atraktiivseks tehtud. Linnusemüüre endid aga senini konserveeritud ei ole, seega aeglane varisemine/lagunemine jätkub. Rahvasuu kõneleb, et targa soovitusel müüritud ordulossi seina Anne-nimeline tüdruk. Ta olnud ise
indias tohutus koguses nagu eelnevalt mainitud. Samas kogu tarbitav energia on 30% imporditud. Pool hüdroelektrijaamadest saadud energiat tuleb sulavatest mägedest Himalayas. Lisaks sellele on ka ehitatud mitmeid suuri tammi üle riigi võimsamate jõgede, et toota elektrit. Maarahvas kasutab üldiselt puitu ja kuivatatud lehma-kooke kütusena, et valmistada süüa või keeta vett. Vajadus puidu järel kasvava populatsiooni tõttu vähendab allesolevaid metsasid märkimisväärselt. On välja arvutatud, et aastas 3.7 miljonit aakrit - aaker=4046m2 - metsa läheb tarvis, et toota vajalik paber, palgid ja loomulikult küttepuud. Kokku tarbitakse Indias elektrienergiat 517 miljardit KWH aastas, see teeb inimese kohta umbes 500 KWH aastas, mis on minu arvates väga minimaalne kogus, ligikaudu 11 korda väiksem hulk elektrienergiat, mis eesti eelmisel aastal inimese kohta(5500KWH) tarvitati. Ühtlasi näitab
annaabi.ee 
