Ravimiuuringud Ravimiuuringuid tehakse, et saada ravimite toime ja kõrvalmõjude kohta teaduslikke ja ohutuid vastuseid. Ravimiuuringud jagunevad neljaks osaks: kõrvaltoimete hindamine ja kasutatava annuse leidmine; ravimi mõju ja ohutuse uurimine väiksel grupil; suurema testgrupiga mõju ja ohutuse uurimine; järeluuring peale müükipaiskamist. Ravimiuuringus osalemine on vabatahtlik. Uuringut teostav arst on kohustatud vastama patsiendi kõigile küsimustele ning esitama talle uuringut ja ravi puudutavad üksikasjalikud teabematerjalid, sealhulgas ohtude ja ebameeldivuste kohta. Arst ei tohi uuringut alustada enne, kui patsient on nõusolekut kirjalikult kinnitanud. Patsient võib iga aeg uuringust lahkuda. Uuring peab olema katsealusele ohutu. Lapsed ravimiuuringutes Lapse uuringus osalemiseks on vaja lapse eestkostja nõusolekut. Samas tuleb lapsele selgitada uuringu mõtet ning küsida tema nõusolekut. Lapsuuringud on meditsiiinieetik...
· milliseid haigusi põeb (on põdenud); eriti olulised on kroonilised põletikukolded (hambad, põskkoopad jne.). Kahtlustatavast allergeenist hoidudes (eriti toidu ja ravimite ning keemiliste ainete puhul) peaksid haigusnähud taanduma. Toeks on nahatestid allergeenidega. Selleks kasutatakse kas standardallergeene või toob haige oma kodust (töölt) kaasa materjali (keemilise aine) nahatestide tegemiseks. Nahatestid tehakse allergoloogia kabinetis või kui haigus on seotud kutsetööga, siis kutsehaiguste haiglas (Tallinnas). Välistest allergeenidest tingitud allergia aluseks on enamasti kiiret tüüpi reaktsioon ja nii saab nahatestide vastuse 15-20 minutiga. Paraku ei õnnestu mitte kõigil allergia juhtudel põhjust teada saada, sest need mehhanismid, mis tingivad haiguse kujunemise, võivad olla väga mitmekesised ning esile kutsutud väliste ja sisemiste faktorite koostoimest. Allergiahaiguste ravi
Avicenna ajaks oldi juba arusaadud nakkushaiguste nakkavast iseloomust ja olemusest. 11sajandi haiglates olid erinevate haiguste jaoks olemas eritiivad, et hoida nakkushaiged teistest haigetest eraldi. Ibn Zuhr oli esimene arst, kes andis teadusliku etioloogia kõrva põletikuliste haiguste jaoks. Ta oli ka esimene, kes üsna täpselt kirjeldas mitmeid neuroloogilisi haiguseid, nt meningiit. Islami maailmast pärinevad ka esimesed allergoloogia ja immunoloogia alused. Allergilise astma avastamist omistatakse Razile, kes oli ka esimene allergiate ja immuunsüsteemi kohta kirjutanud arst. Ta kirjeldas allergilise nohu hooajalist esinemist ja oli ka esimene, kes sai aru palaviku kui keha loomuliku kaitsemehhanismi loomusest. Islami maailmast pärineb ka rõugete vastu pookimine. Ühed esmased spekuleerimised mikroorganismidest pärinevad samuti moslemi arstidelt, aga nende olemasolu tõendati alles pärast mikroskoopi leiutamist
infektsioossete haiguste jt. immunoloogiliste seisundite korral (allergia / atoopia; autoimmuunsus ja autoimmuunhaigused; kasvajad; transplantatsioon) Immunoloogia rakendamine teistes teadusharudes: baasimmunoloogia (immunokeemia) meditsiiniline immunoloogia (immunogeneetika) kliiniline immunoloogia (immunoteraapia, transplantatsiooni immunoloogia, immunodermatoloogia, allergoloogia, autoimmunoloogia jne) immunoloogilised meetodid - tundlikud ja spetsiifilised abivahendid teistes biomeditsiini ja kliinilise meditsiini valdkondades (põhinevad antigeen-antikeha reaktsioonidel in vitro; harvem in vivo) geneetika füsioloogia molekulaarne bioloogia evolutsiooniõpetus Kaasaegse immunoloogia arengusuunad: segadistsipliinid (Immunobiotehnoloogia - immunoloogia uus suund, tegeleb
annaabi.ee 
