´´, kuid seal mängiti lisaks Mozarti teostele ka üks Erkki-Sven Tüüri teos. Kontserdil esines Eesti Riiklik Sümfoonia Orkester , pianist Kalle Randalu, dirigent oli sakslane Chistoph Poppen ning orkestri kontsertmeister oli Elar Kuiv. Esitusel olid kolm väga suurepärases teost: Erkki-Sven Tüüri ,,Lighthouse´´, mida esitasid keelpillid ; W.A.Mozarti (1756-1791) klaverikontsert nr 27 B-duur KV 595 (1791) , kus oli kolm osa- Allegro, Larghetto ja Allergo; lisaks veel W.A.Mozarti sümfoonia nr 41 C-duur KV 551 ,,Jupiter´´ (1788), mis koosnes neljast osast- Allegro vivace, Andante cantablie, Menuetto .Allegretto ning Molto allergo. Kontsert oli kahes pooles, esimeses pooles esitati kaks teost: ,,Lighthouse´´ ja klaverikontsert nr 27 B-duur KV 595 , teises pooles esitati üks teos sümfoonia nr 41 C-duur. Kontserdil oli palju rahvast ning seekord oli kuidagi imelikult palju turiste, eriti soomlasi. Samuti nägin
Vastandas end barokile. Pani end maksma Prantsusmaal, kus ta muudeti ametlikuks kultuuriideoloogiaks. Iseloomustab mõistuspärasus ja mõistuse tähtsustamine. Selgus ja kord olid ideaaliks. Välditi juhuslikku, segast, korratut. Töötati välja ranged reeglid, mida kunstiteos pidi järgima. Tõmmati selge piir ,,kõrge" ja ,,madala" vahel Range üles ehitusega teosed. Kõik osad pidid olema täpselt tasakaalus Erilise tähtsuse omandas sonaadivorm ehk sonaat- allergo Tuntumateks heliloojateks olid Viini klassikud: Haydn, Mozart, Beethoven. Romantism 19. Sajand R. Schumann : ,, mõistus eksib, tunded- mitte kunagi" 20 21 sajand Palju stiile nii et ei saa stiili nime panna. See mis varem oli müra, on nüüd muusika. Hilisromantism: Mahler, Strauss Impressionism
Fandango, Arada, Danza. Alustas väga rahulikult kõrgematelt toonidelt liikus madalamatele. Tegi palju pause, isegi liigapalju, oli pisut häiriv. Kitarrimäng iseenesest oli väga rahulik ja tekitas sellise mõnusa meeleolu. Oli näha, et see esineja närveeris pisut liiga palju, higistas, käed värisesid ja eksis tihti. Kokkuvõtteks sai ta mänguga rahule jääda. Neljandana astusid publiku ette Davide Pierbattista ja Asija Ahmetzanova kes mängisid Manuel M. Ponce I osa Allergo moderato sonaadist kitarrile ja klaverile. Asija Ahmetzanova mängis klavessiini ja Davide Pierbattista kitarri. Kitarrimängija võttis kasutusele noodid mida eelmised esinejad veel teinud ei olnud. Meloodia oli väga hea ja kõlav sulandus kergelt ühte, ei tekkinud tahtmatuid pause kõik oli väga meeldiv ja sujuv. Enam jaolt oli kõik samas toonis, kuid klavessiini mängija oli natukene jõulisem ja tema meloodija oli domineeriv