kookides, magustoitudes ja magustajates. Võib meestel soodustada impotentsuse teket. Allergiad Ülitundlikus Inimesed, kes on allergilised aspiriini suhtes, võivad reageerida pakendatud toidus kasutatavale bensoe- ja sorbiinhappele (E210 ja E200). Sellisele ülitundlikkusele liitub tavaliselt ka asovärvaineallergia (E102, E110, E122-E124, E128, E129, E151). Aspiriinist, bensoe- ja sorbiinhappest ning asovärvainetest võivad ülitundlikel inimestel põhjustada raskeid allergilis Lisaained, mis võivad tekitada ülitundlikust Säilitusained E200 Sorbiinhape E201 Naatriumsorbaat E202 Kaaliumsorbaat E210 Bensoehape E211 Naatriumbensoaat E214-219 Hüdroksübensoaadid E220-E228 Väävlishape ja sulfitid Värvained (asovärvid) E102 Tartrasiin E110 Paraoran E123 Amarant E124 Uuskoshenill E151 Briljantmust Antioksüdandid E320 Butüülhüdroksüanisool (BHA) E321 Butüülhüdroksütolueen (BHT) E300 on tuttav C-vitamiin
LTX-dioolidel on mitogeenne aktiivsus ja inimese rinnavähi rakkude proliferatsiooni stimuleerimine in vitro. 19. Seenemürgid. Amatoksiinid. Seente söömisel tuleb arvestada erinevat tüüpi ohtudega: 1. tõelise seenemürgitusega: jäädavalt mürgiste seentega (paljud seened kaotavad töötlemisel oma mürgisuse) vanade seentega (seente lagunemisel tekkivad mürgised ained) 2. mürgitusega seentes akumuleerunud keskkonnamürkidega 3. allergilis-ülitundliku reaktsiooniga Eestis kasvavast umbes 4000 seeneliigist on ligikaudu 150 suuremal või vähemal määral olemuslikult mürgised. Kaugeltki mitte kõik nendest ei kujuta siiski otsest ohtu meie tervisele, kuna neid ei sööda. Küllaltki palju mürgistusi esineb aga metsast korjatud mürgiste seentega, mida on ekslikult peetud söödavateks. Näiteks on üpris keeruline eristada valget kärbseseent (eriti noorelt) arusampinjonist või kitsemamplist.
Rododendroni kasvukohtadest tulenevalt esineb meemürgistust enamasti kõrgmägede ja rannikualade meega. 20. Seenemürgid. Amatoksiinid. Seente söömisel tuleb arvestada erinevat tüüpi ohtudega: · 1. tõelise seenemürgitusega: jäädavalt mürgiste seentega (paljud seened kaotavad töötlemisel oma mürgisuse) vanade seentega (seente lagunemisel tekkivad mürgised ained) · 2. mürgitusega seentes akumuleerunud keskkonnamürkidega · 3. allergilis-ülitundliku reaktsiooniga Eestis kasvavast umbes 4000 seeneliigist on ligikaudu 150 suuremal või vähemal määral olemuslikult mürgised. Kaugeltki mitte kõik nendest ei kujuta siiski otsest ohtu meie tervisele, kuna neid ei sööda. Küllaltki palju mürgistusi esineb aga metsast korjatud mürgiste seentega, mida on ekslikult peetud söödavateks. Näiteks on üpris keeruline eristada valget kärbseseent (eriti noorelt) arusampinjonist või kitsemamplist.
annaabi.ee 
