Samu sisustuse ja koristamise põhimõtteid peaks järgima ka koolis ja töökohtades. Korteri sisustus olgu minimaalsete tekstiilidega, sest need koguvad tolmu ja on raskesti puhastatavad. Voodipesu peab vahetama iga nädal. Patja tuleb pesta paari kuu järel. Pesu ja koristusvahendid olgu värvitud ja lõhnatud. Kulinaarse töötlemise viisidest peaks valima kas keetmise või hautamise. Menüüst peab välja jätma sageli allergiat põhjustavad toiduained, mis on igal allergikul erinevad. Kindlasti peab allergik tegelema kehakultuuriga, osaledes koolis võimlemistunnis. Ta võib osa võtta spordiringide tööst, leides ise oma seisundile sobiva koormuse. Sobivamateks spordialadeks on ujumine ja aerutamine jt. veespordi alad. Tervise seisukohalt on väga oluline elukutse valik. Õpitavas ametis tuleb vältida kokkupuudet haigust soodustavate teguritega. Vale valik võib põhjustada allergia süvenemist. OLULISEIMAD NÕUANDED ALLERGIKULE:
juhtu 100 000 inimese kohta, surmajuhte 0,09-0,45 1 miljoni inimese kohta. Allergiat põhjustavad tundlikel inimestel putukamürgis esinevad ained: peptiidid, meltiin, hüaluronidaas, fosfolipaas A jt. Allergilised reaktsioonid tekivad kiiresti 1/15-30 minuti jooksul. Kõige tugevamaid allergilisi kutsuvad esile meislaste ja herilaste pisted. Allergilised reaktsioonid võivad olla: lokaalsed reaktsioonid: nõelamiskohal tekib naha punetus, valulikkus ja turse, mis möödub 1-2 päevaga. Allergikul on punetus ja valu tugevamad turse läbimõõt üle 10cm ja kestab kauem. Allergilised haigused Allergiahaigusi põevad eri eas inimesed eri sagedusega. Lapseeas esineb sagedamini toiduallergiat, mis enamasti avaldub allergilise ekseemi või dermatiidina. Koolieas sageneb halgestumine bronhiaalastmasse ja täiskasvanueas allergilisse nohusse. Täiskasvanutel on enam kombineeritud allergiat, see on mitmesuguste allergeenide ja põletikuliste protsessidega seotud vorme. Astma
Sellisel juhul on tegemist eluohtliku seisundiga. Lõppjäreldus: Immuunsüsteemi vastuse tugevusest oleneb haigusnähtude väljendus: kergetest kaebustest eluohtliku seisundini. Õietolmuallergia Õietolmuallergia on kõige sagedamini esinev allergialiik. Pollinoosi nähud esinevad vaid allergeeni - taimede ja puude õitsemise ja tolmlemise perioodil. Ülejäänud osa aastast võib inimene olla täiesti terve, ilma vaevusteta. Pollinoosi puhul esineb allergikul kipitus- ja sügelustunne ninas, võib tulla ka rohkesti vedelat eritist. Või siis on nina hoopis kinni ning seetõttu ei saa inimene nina kaudu hingata. Iseloomulikud on aevastushood. Esineb silmade valguskartlikkust, pisaravoolu, hõõrumis- ja kipitustunnet, silmade sidekestapõletikku, silmade punetust. Ka kõri limaskestal võivad tekkida ärritus- ja põletikunähud: kipitustunne, kuiv ärritusköha, kähisev hääl. Raskemal juhul võib tekkida astmahoog. Lisandunud