maantee vaheline ala võis olla mõisaajal planeeritud mitmete võõrliikidega metsapargiks. Pasrkide kujundamisel tuleks olla väga tähelepanelik puuliigi valikuga. Siinkohal võib näiteks tuuab Tallinna ja Sillamäe paplite probleemi, mis seisnes selles, et ei arvestatud, et paplid on lühiealised ning nende võrad kipuvad kuivama, oksad pudenema ning nad kasvavad liiga suureks. Ning unustati, et emaspuud levitavad viljumisel nn. Paplivilla, mis põhjustab paljudel inimestel allergiaohtu ning saastab õhku. Paplid on küll kiirekasvulised, kuid kui nende istutamisel vältida emaspuid, siis pole ka allergiaohtu. Ma arvan, et haljastamisel tuleks kasutada rohkem kodumaiseid like, nagu vaher, saar, pärn, tamm, jalakas. Tänapäeval istutatakse vähem kuuske, kaske, mändi (viimased on ka üsna saasteõrnad), haaba, raagremmelgat, künnapuud, sang- ja halli leppa jt. Minu üheks lemmikuks on tamm kuna ta muudab pargi palju hubasemaks ning kodusemaks
kui taimsed valgud, aga kahjuks on loomsete valkude allikad tihti liiga rasvarikkad. Hea koostisega on sojas, riisis, pähklites, rukkis ja seemnetes leiduvad valgud. Valkudega on soovitatav katta 10-15% päevast toiduenergiast. Inimene, kelle energiavajadus on ~2000 kcal, peaks päevas tarbima umbe 75g valke. Pikaajaline liigne valgusisaldus toidus on kahjulik organismile, sest see koormab neerusid ja maksa. Samuti võib põhjustada podagrat ja suurendada allergiaohtu. Valkudest saadav energia ei tohiks ületada 20% päevasest energiast. Lipiidid Organismis täidetavad funktsioonid: energia saamine ja säilitamine annavad toiduenergiat rasvlahustuvate vitamiinide allikaks ja samaaegselt soodustavad nende imendumist võtavad osa kasvuprotsesside ja muu elutegevuse reguleerimisest kolesterool on vajalik sapphapete, suguhormoonide ja D-vitamiini sünteesiks organismis
Valkudel on organismis mitmeid funktsioone: · vajalikud organismi kasvuks ja ehituseks, · peaaegu kõik ensüümid ning osad hormoonid on valgulise koostisega, · osalevad aktiivselt antikehade tootmises ja tagavad organismi tugeva ning toimiva immuunsüsteemi, · osalevad paljude ühendite transpordis, · annavad toiduenergiat: 1 g = 4 kcal. Pikaajaline liigne valgusisaldus toidus võib olla kahjulik, see koormab neerusid ja maksa, samuti võib põhjustada podagrat ja suurendada allergiaohtu. Valkudest saadav energia ei tohiks ületada 20% päevasest toiduenergiast. Süsivesikud on organismi tähtsaimad energiaallikad olles looduses levinuimad orgaanilised ühendid. Taimedes on süsivesikuid 75...90%, loomsetes organismides kõigest 2....3%.Tasakaalustatud toidu puhul moodustub põhilisest osast verre sattunud glükoosist energia, mida rakud kasutavad oma elutegevuses. Süsivesikud peaksid andma ligi 60 % päevasest energiast
Puhastus- ja desinfitseerimisvahendid Sageli on tegemist tugevalt kontsentreeritud kemikaalide lahustega, mis on mõeldud kas mikroorganismide hävitamiseks või pindade puhastamiseks (tihti mõlemaks). Ka lahjendatuna on selliste kemikaalide allaneelamine tervisele ohtlik. Kosmeetika Esmapilgul süütud kosmeetilised abivahendid võivadki olla suhteliselt ohutud, kuigi ummistavad nahapoore ning takistavad naha täisväärtuslikku õhu- ja ainevahetust. Siiski ei tasu unustada allergiaohtu, mis on eriti kerge tekkima kosmeetika pideval ja varajasel kasutamisel. Tuleb meeles pidada, et ei tohi sisse hingata küünelakieemaldajat tegemist on lahustiga! Esmaabi: aidata organismil vabaneda kemikaalist, vajadusel kutsuda kiirabi; allergia korral lõpetada kemikaali kasutamine. ALKOHOLIMÜRGITUS Etüülalkoholi ehk etanooli CH3-CH2-OH sisaldavad piiritus (kuni 98%), viin, viski, dzinn, konjak (ca 40%), vein (10-15%), õlu (4-8%) ja teised alkohoolsed joogid.
Valkudega on soovitatav katta 1015% päevasest toiduenergiast. Inimene, kelle energiavajadus on 2000 kcal, peaks päevas tarbima:0,1 x 2000kcal/4kcal = 50 g kuni 0,15 x 2000kcal/4kcal = 75 g valke.2500 kcal päevase energiavajaduse juures on soovitatav päevane valkude hulk 6595 g, 3000 kcal korral 75115 g. Pikaajaline liigne valgusisaldus toidus on kahjulik, see koormab neerusid ja maksa, samuti võib põhjustada podagrat ja suurendada allergiaohtu. Valkudest saadav energia ei tohiks ületada 20% päevasest toiduenergiast. Valkude roll on varustada organismi aminohapetega. Valkude ainevahetus seostub lahutamatult aminohapete omaga. Lähtuvalt aminohapete sünteesist, jagunevad organismid prototroofideks ja auksotroofideks. Esimesed on võimelised ise sünteesima kõiki oma elutegevuseks vajalikke aminohappeid. Auksotroofid (ka meie) on evolutsiooni käigus minetanud teatud aminohapete sünteesivõime. Neid
Valkudel on organismis mitmeid funktsioone: · vajalikud organismi kasvuks ja ehituseks, · peaaegu kõik ensüümid ning osad hormoonid on valgulise koostisega, · osalevad aktiivselt antikehade tootmises ja tagavad organismi tugeva ning toimiva immuunsüsteemi, · osalevad paljude ühendite transpordis, · annavad toiduenergiat: 1 g = 4 kcal. Pikaajaline liigne valgusisaldus toidus on kahjulik, see koormab neerusid ja maksa, samuti võib põhjustada podagrat ja suurendada allergiaohtu. Valkudest saadav energia ei tohiks ületada 20% päevasest toiduenergiast. Rasvad- organismi tähtsaim energiavaru.1g lipiidide täielikul lõhustumisel vabaneb 9,3 kcal energiat. Rasvkoest vabanevaid rasvhappeid kasutab energiaallikana eriti lihaskude. Rasvadel on organismis palju ülesandeid: · põhiülesanne on energia saamine ja säilitamine; · toiduenergia allikas: 1 g rasva = 9 kcal; · asendamatute polüküllastumata rasvhapete allikas;
annaabi.ee 
