1605. ilmub ,,Don Quijote`` I osa. 1614 ilmus vale Don Quijote. Rüütliromaanide paroodia. Nähtamatu Dulcinea de Toboso paneb kogu teose liikuma. Dulcinea ei esine teoses. Uudne võte. Müütilise, ajaloolise ja reaalse ühendamine. Autor kasutab vahendavaid jutustajaid. Sellisel kujul maagiat on kirjanduses vähe. Gracian.jesuiit, pärit Aragooniast. Filosoof-kirjanik. Barokk vastandub klassitsismile. ,,El criticon``ilmus 3 osas, 1651-1657.võib nimetada kulturoloogiliseks romaaniks. Allegoriseeritud on nii aeg kui ruum. Iga osa vastab ühele osale. Rännak ajas ja ruumis. Inglise kirjanduse paralleelteos on ,,Gulliveri reisid`` mitmetähenduslikkus on barokile iseloomulik. Kirjandusfilosoof. 1640.aastatel ,,Agudeza y Arte del ingenio`` loova vaimu kunst ja vaimuteravus. Humanistlik, antiigist mõjutatud. Jutustus ilustatud fantastiliste kujunditega. 1637. Descartes`i ,,Arutlus meetodist`` teaduslik lähenemine filosoofiale. Don Quijote oli hull ja tark samaaegselt
Analoogmeetod - reeglid, mis iseloomustasid ühe autori stiili, nt. Homerose stiil, hilisema päritoluga laulude eristamine Pergamoni koolkond - tekstide allegooriline tõlgendamine, teksti erinevad tähendustasandid. Keskaeg: Augustinus, Jerome - lähtudes kristluse positsioonilt, taaselustasid Platoni argumendid luule vastu, sh kirjandusliku kujutlusvõime kriitika. Antiigi kultuuripärand mängis keskaja kultuuris olulist rolli, põhiliselt teoloogiliselt allegoriseeritud vormis Uuriti kristluse-eelsete teoste ja Vana Testamendi kristlikku mõõdet. Renesanss: Antiigi kultuuripärandi taasavastamine, Giorgio Valla Aristotelese Poeetika tõlge ladina keelde (1498), tõlge itaalia keelde (1549) Rõhk kirjanduse nn. põhiseaduspäradel, Lodovico Castelvetro, Aristotelese "Poeetika" kommentaarid (1570), fookus draamateose korrastatud struktuuril Antiigi jäljendamine > Piibliallegooriate kõrvalejätmine, (sureliku) autori kui ilu looja taotluste tunnistamine
Analoogmeetod - reeglid, mis iseloomustasid ühe autori stiili, nt. Homerose stiil, hilisema päritoluga laulude eristamine Pergamoni koolkond - tekstide allegooriline tõlgendamine, teksti erinevad tähendustasandid. Keskaeg: Augustinus, Jerome - lähtudes kristluse positsioonilt, taaselustasid Platoni argumendid luule vastu, sh kirjandusliku kujutlusvõime kriitika. Antiigi kultuuripärand mängis keskaja kultuuris olulist rolli, põhiliselt teoloogiliselt allegoriseeritud vormis Uuriti kristluse-eelsete teoste ja Vana Testamendi kristlikku mõõdet. Renesanss: Antiigi kultuuripärandi taasavastamine, Giorgio Valla Aristotelese Poeetika tõlge ladina keelde (1498), tõlge itaalia keelde (1549) Rõhk kirjanduse nn. põhiseaduspäradel, Lodovico Castelvetro, Aristotelese “Poeetika” kommentaarid (1570), fookus draamateose korrastatud struktuuril Antiigi jäljendamine > Piibliallegooriate kõrvalejätmine, (sureliku) autori kui ilu looja taotluste
annaabi.ee 
