kassetipõlvkonnaks nad andsid välja 3 või 4 kaupa luulevihikuid, mis olid pandud pappümbrisesse. Seda nimetati luulekassetiks. Nende looming oli isiklikum, avameelsem, julgem. Kirjutati loodusest, armastusest, isiklikest muredest ja probleemidest ning kritiseeriti valetamist. Sinna põlvkonda kuuluvad mitmed kuulsad luuletajad: Viivi Luik, Paul-Eerik Rummo, Hando Runnel, Mats Traat ja Jaan Kaplinski. Tollest ajast muutus kirjandus suures osas allegooriliseks, et rääkida teemadel ,millest otse ei tohtinud midagi öelda. Põhiline oli, et suur teeb väikesele liiga ega lase tal rahus olla ja kuidas inimese individuaalsus maha surutakse ning pettuste, valede ja vägivallaga valitsetakse. Hando Runnel Kirjutas juba nõukogude ajal isamaalist luulet ja paljud ärkamisaegsed laulud on tehtud tema tekstidele. Ta on pärit Järvamaalt. Kuulaks sai oma maateemaliste luuletustega, millel oli lihtne sõnastus ja läbivaks teemaks oli töö
sajandi filosoofilise proosaga. Ta lõpetas Oxfordi ülikoolis usuteaduskonna ja asus tööle Dublinisse. Tema teravad ja allegoorilised pamfletid olid nii hästi hinnatud kui ka kardetud. Ta uskus, et mõistuspärane, vooruslik ning loomulik elu tähendab üht ja sama. Paljud arvavad, et ta oli väga negatiivne, kuid siiski olid tal ka tugevad 6 positiivsed veendumused. Swifti peateos ,,Gulliveri reisid" on maailmakuulus. Seda on nimetatud allegooriliseks, utopistlikuks või sümbolistlikuks teoseks. Samuel Richardson(1689-1761) Tema oli see, kes pani aluse perekonnaromaanile. Ta kirjutas ka sellistest inimestest, kes ei kuulnud kõrgklassi. Tema arvates võib olla kangelanna näiteks toatüdruk, mitte hertsoginna. Tema kuulsad teosed on ,,Pamela ehk Hüvitatud voorus" ja ,,Clarissa." Richardsoni romaanide lugejad olid peamiselt keskklassi lugejad, sest neil oli lihtne end tegelastega samastada. Henry Fielding(1707-1754)
kuuluvad meditsiin, kosmeetika, atleetika ja nautimise kunst, teise paljud teadused, nende hulgas loogika (k.a avastamise loogika), Poeesia liigitas ta eepiliseks, paraboolseks (kr parabol `kõrvutus') psühholoogia, eetika ja ühiskonnafilosoofia (k.a riigi juhtimise ehk allegooriliseks (kr allgoria `mõistupilt') ja dramaatiliseks. õpetus). Poeesia jäljendab mingites piirides ajalugu, kuid temas on oluline Ilmutusliku teoloogia liigituse kohta avaldas Bacon arvamust, et see 4
annaabi.ee 
