Klooster on Petra kõige suurem ehitis või skulptuur. Legend jutustab et siin paiknes omal ajal Nabatea salajane aare. 106. aastal vallutasid nabatealaste pealinna roomlased. Pärast 363. aasta maavärinat vajus linn vaikselt unustusehõlma, kuni Sveitsi rändur Johann Ludwig Burckhardt selle 1812. aastal taasavastas. Kohale jõudmine: Ø Jordaanias, linnas nimega Ammanis väljub minibuss bussijaamast allees siis kui buss on täis. Bussiga on 5 dinaari ja taksoga 75 dinaari või vähem. Ø Ø Petras ja Petrasse viival teel saab liikuda vaid jalgsi või kaameli, hobuse ja eesliga. Ø HINNA ÜLE VÕIB KAUBELDA! Kasutatud kirjandus: http://www.seljakotirandur.com/Petra_kaljulinn http://www.annaabi.com/Uuedmaailmaimedreferaatm42253.html http://spiid.blogspot.com/2010/03/petrakaljulinnjordaania.html http://hingevaenlane.blogspot
ka sealpoolset jalgteed, moodustades samas kõrval kasvava puudegrupiga jalutajatele ilusa visuaalse ja varjulise terviku on ka selle puudegrupi säilitamine oluline. Teises allee osas (peale alleed risti läbivat sõiduteed) kasvavad jalgteed pärnad, vahtrad ja saared. Allee on 2-realine, kohati 3-realine. Jalgteest paremal (põhjas) asetsebstaadion ja vasakul sõidutee-parkla. Pärnade mõõtmed on tähelepanu- väärsed, tüve diameter 1,3 m kõrgusel on vahemikus 60-124 cm. Allees kasvab ka nooremaid pärnasid, mis on arvatavasti vanemate pärnade järglased. Vahekaugus nende pärnade vahel on umbes 5-6 m. Pärnade tervislik seisund on rahuldav, esineb üksikuid kuivanud oksi võras, õõnsused tüves. Allee raudtee poolses osas on ülekaalus vahtrad ja saared (diameetrid 1,3 m kõrgusel on vahemikus 34-62). Jalgteed ääristavad vahtrad ja saared on tervislikult rahuldavas olukorras, üksikud kuivanud oksad võras
· Õite asend · Taime pikkus Uurimise objekti valik oli edukas järgmistel põhjustel: · Tunnused on alternatiivsete paridena · Hernes on looduslikul isetolmleja ja Mendel sai taimi tolmeldada · Seemneid oli palju, sai rakendada statistilist jaotuvust Mendeli I seadus käsitleb monohübriidset ristamist (vaadeldakse ühe tunnuse kujunemist järglastel). Olgu meil värvusgeen, mis esineb kahe alleelina, dominantne alleel A määrab ära kolase värvuse, ja retsessiivne allees, määrab rohelise värvuse. P: AA x aa Kollane x roheline 1)Sugurakkudes saab olla ainul A alleel antud alleelipaari suhtes 2)Sugurakkudes saab olla ainult a alleel antud alleelipaari suhtes F1: Aa kollane F1:esimene järglaspõlvkond Mendeli I seadus. Homosügootsete vanemate ristamisel antul alleelipaari suhtes on järglaspõlvkond geno- ja fenotüübilt ühtne. Genotüübilt on kõik heterosügoodid Aa ja fenotüübilt kõik seemned kollased. Monohübriidne ristamine
• Teises järglaspõlvkonnas (F2) tunnused lahknevad b) Homosügoot ja heterosügoot • Homosügoot – organism, kelle mõlemas homoloogilises kromosoomis on samasugused alleelid (AA) • Heterosügoot – organism, kelle homoloogilistes kromosoomides on erinevad alleelid (Aa) c) Dominantne tunnus ja retsessiivne tunnus • Dominantne tunnus on tunnus, mis avaldub olenemata, kas teine allees on a või b • Retsessiivne tunnus on tunnus, mis avaldub vaid siis, kui paariline on alleel a või b d) Genotüüp ja fenotüüp (õp.nr. 3 lk. 94). Mis on reaktsiooninorm (õp.nr. 3 lk. 95)? • Genotüüp on elusolendi kogu pärilik info (nt AA, Aa) • Fenotüüp on elusolendi iseloomulike omaduste kogum (näiteks värv) • Reaktsiooninorm on tunnuse varieerumise määr, mida sama genotüüp eri keskkonnatingimustes võimaldab
annaabi.ee 
