- ruumisisesed karniisid või kaunistused paigaldatakse ja sisemisi krohvitöid tehakse töölavadelt või teisaldatavatelt montaazilaudadelt, mis toetuvad vahelae taladele pandud tihedale laudisele või põrandale; - väliseid krohvitöid tuleb teha monteeritavatelt tellingutelt või teisaldatavatelt torntöölavadelt, kusjuures viimastel peavad olema väljatõmmatavad platvormid sulguritega, mis trosside katkemisel välistavad platvormide allavajumise; - kõrgete hoonete krohvimisel tuleb kasutada ripptellinguid; - trepikodade krohvimisel kasutatakse spetsiaalseid töölavasid, mille esimesed ja tagumised toed on erineva kõrgusega. Välisseinte maalritööd tuleb teha tellingutelt või ripptöölavadelt või treppredelilt. Metallkonstruktsioonide värvimisel kõrgemal kui 1,3 m, samuti tornidest värvimisel peavad töölised kasutama kaitsevööd. Nõjaredeleid ei tohi toetada aknaraamidele.
22 21 Masso, T. Väikemajad. Tallinn 1990. Lk 159. 22 Mätaskatus. Kättesaadav: http://www.pinginaaber.eu/et/katused/katused-matas 2012 23 Mätaskatuse kaldenurk ei tohi ületada 30°, vastasel korral uhub vihm mulla katuselt maha. Ka on soovitatav katuseräästas ääristada tõrvatud räästalaudadega, mis toetavad mättaid allavajumise eest. Tänapäeval mätaskatust ehitades võib alumise mättakihi ja kasetohukihi vahele panna vett ärajuhtiva 2-3 cm paksuse kergkruusakihi. Niiskuse isolatsiooniks võib kasetohu asemel alternatiivmaterjalina kasutada ka kilet või vundamendi jaoks toodetavat plastist hüdroisolatsiooni.24 25 23 Mätaskatus. Villu Mättabaar Pärnumaal. Kättesaadav: http://mw2.google.com/mw-panoramio/photos/medium/41581151.jpg
reguleerimiseks sõiduki seest. 24 vedrustus II MONROE® TOOTED 1. MONROE® TOOTEVALIK 1.7. MONROE® LEVEL LIGHT Koormust kandvaks osaks on kolvivarrele paigaldatud polüuretaanpuks, mis aitab ära hoida koormatud autokere allavajumise. Parem juhitavus, teelpüsivus ja kontroll koormatud sõiduki üle. · Optimaalne nähtavus öösel. KÕIK VEDRUSTUSE KOHTA · Vähendab juhtimisstressi ja väsimist. · Hüdrauliline kaksiktuub tehnoloogia. 1.8. MONROE® VAN MAGNUM
„šokikops“ Esmase uppumise faasid Pinnal püsimise faas Hättasattunu üritab meeleheitlikult vee peale jääda ja ahmib paaniliselt õhku. Selle tulemusena suudab ta end üha lühemat aega vee peal hoida, ta vajub ajutiselt vee alla. Seejuures võib ta juba vett neelata ja/või tekkida tal larüngospasm. Kurnatuse ja algava hüpoksia tõttu vajub ta sagedamini vee alla, teadvus hakkab kaduma. Hüpoksia – vähenenud hapnikuvarustus Allavajumise ja hinge kinnihoidmise faas Maksimaalselt minut pärast vee alla vajumist tekivad vastupandamatud hingamisliigutused ja vesi tungib hingamisteedesse. Larüngospasmi korral ei pääse vesi küll kopsu, kuid hättasattunu kaotab hapnikupuuduse tõttu teadvuse. CO2 hulga tõus veres viib enamasti ka nendel juhtudel maksimaalse hingamistungini, millega kaasneb viimaks vältimatu sügav sissehingamine (märg uppumine). Lämbumise faas
annaabi.ee 
