Kuigi üldsielt pole vahet mismoodi sa armastad ja mis teed käid. Oluline on see, et inimene on endaga ja ümbritsevaga rahul ning ei virise mõttetult. Elus tekib inimeste vahel kõigepealt tutvus, siis usaldus ja lõpuks armastus. Erinevalt eelnevalt inimese elust, lapsepõlvest ja kasvatusest hakkab ta vanemas eas kui ta leiab endale kaaslase ka temasse vastav suhtumine olema. Kui on olnud tavaliselt mehel lapsepõlves või noorukieas kogemused allasurutusega või temaga mittearvestamisega on see variant 100% kui hakkab koos elama kellegiga, siis tekib tal võimu tunne. Sellega võivad, aga kaasneda vastassugupoole allasurutuse kompleksid ja hirmud, kui inimene ei oska leida tuge nii teistelt inimestelt või abi leida õigusasutustest kannab ta minema kaasa nii öelda inimesega, kes teda valitseb ja ise jääb energeetiliselt järjest nõrgemaks, teine seevastu tugevneb tema nõrkustest mille tagajärjeks hakkab olema alkohol,
peetud, siis käesolevad leiud laiendavad ka eelnevat tööd, uurides selle seose oletatavaid vahendajaid, hinnates psühhopaatia erinevaid külgi ja mudeleid rakendades selle tegemiseks arvukaid meetodeid. Kahe muutujaga analüüsides oli antisotisiaalse isiksusehäire seos nõrk, kuid samaaegsete suitsiidimõtetega ning suitsidaalse käitumise järgselt oli seos märkimisväärne. Siiski seletati neid seoseid täielikult negatiivse emotsionaalsusega ja tunnete allasurutusega. Teades, et Psühhopaatia Kontrollnimekirja käitumisindeksid suhestuvad tugevalt psühhopatoloogia eksternaliseeriva skaalaga, mis on iseenesest seotud suitsiidikalduvusega. Kokkuvõttes pakuvad need tulemused tõestust hiljuti väljatöötatud strukturaalsete mudelite, sealjuures eriti kolme teguri mudeli, täiustatud konstrukti valiidsusest (vähemalt käitumis indeksitest lähtuvalt), mis viimistlevad selle kahte peamist külge edasi.
Sellises lootuses võivadki nad ilmselt kõrgemast palganumbrist unistama jääda. Naised on harjunud/leppinud madalama tasutatusega ja tööandatel ei tule ilma konkreetse naiste signaalita mõttessegi, et naiste palk peaks olema võrdne meeste omaga. Selline on minu meelest tüüpnäide Eesti inimese alalhoidlikkusest ja kannatajameelest, kes arvab , et külll olukord paraneb kui aga ise ennast muudan. Tithipeale lahenebki asi, kuna naisel harjub oma allasurutusega, ega oskagi midagi paremat tahta. Kui aga pole enam soove, pole ka probleemi. Et soolise võrdõiguslikkuse ideed laiade rahvamassideni tuua selleks ongi vaja ennekõike lüket kõrgemalt seadusandlike võimuorganite poolt. Kodanikualaatused ja kolmas sektor ei oma Eesti ühiskonnas veel nii palju kandepinda ega legitiimsust selliste suurt ideede propageerimiseks. Soolise võrdõiguslikkuse seadusest saaks aga naisliikumine hoopis tuult tiibadesse, kasvõi nendesamade ideede levitamiseks.
annaabi.ee 
