Trombi liikumise tee pikkus on mõnesajast meetrist kuni mõne kilomeetrini. Oma teel võib tromb tekitada tõsiseid kahjustusi metsadele, hoonetele, mõnikord võivad kaasneda ka inimohvrid. Vesipüksid on ohtlikud laevadele ja paatidele. Lennukid trombile ega vesipüksile läheneda ei tohi. Torm Äike Välk Rahe Tornaado ehk tromb Tornaado e. tromb - rünksajupilvest allarippuv, enamasti kõvera pöörlemisteljega tugev suhteliselt püsiv õhukeeris. Harilikult kaasneb trombiga äike. Trombi muudavad nähtavaks (maa- või veepinnani ulatuva lontja moodustisena) veepiisad, tolm jms. kaasahaaratud aines. Trombi läbimõõt on harilikult mõnikümmend kuni paarsada meetrit, kiirus 3-11 m/s (10-40 km/h). Ta purustab ehitisi, tõmbab kaasa tolmu, puid, kive, vett jms. Eestis nimetatakse maismaa kohal liikuvat trombi ka tuulispasaks ehk
horisontaalkoormust lumest käesolevalt ei käsitleta Lumekoormuse normsuuruseks maapinnal on: · kõikjal Eestis, välja arvatud järgnevates punktides toodud aladel Sk = 1,5 kN/m² · Pandivere, Otepää ja Haanja Kõrgustikul Sk = 2,0 kN/m² · Lääne-Eesti saartel Sk = 1,0 kN/m² Katuse lumekoormuse normsuurus määratakse valemiga s = µi sk , kus µi on lumekoormuse kujutegur ja Sk on lumekoormuse normsuurus maapinnal. Katuseäärelt allarippuv lumi kµ s 2 2 Katuse äärele rakendatav rippuva lume koormus (kN/m): sc = i k , kus µi on lumekoormuse kujutegur; k on kujutegur väärtusega 1,5; = 3 kN/m³ on lume mahukaal. Lumetõkete koormus
emased. Sellepoolest erineb põhjapõder teistest hirvlastest, kellel emased on sarvedeta. Sarve tüvi on pikk, algul taha, siis ette kooldunud. Sarve tipus on väike lame vertikaalselt asetsev kühvel ning sellel lühikesed üles ja taha suunatud harud. Silmaharu on suur ja tavaliselt vertikaalse, lühikeste harudega kühvliga. Sarved on väga varieeruvad, mõnel nõrgalt arenenud. Talvekarvastik on neil pikk, eriti kaelal, kus moodustab allarippuv ,,habe". Jäme karvasüdamik on õhuga täidetud. Sellepärast on karv väga kerge ja hõlpsasti murduv, kuid põhjapõdra karvastik on ka väga soe. Jalgu katavad lühikesed tugevad karvad. Põhjapõdra suvekarvastik on hoopis lühem ja pehmem, ühetooniliselt kohvipruun vöi hallikaspruun. Kaela küljed ja ,,habe" on heledad. Talvekarvastik on varueeruvam: võrdlemisi tumedast kuni peaaegu valgeni, tihti küllaltki kirju,heledate ja tumedamate laikudega
h µ2 = , kusjuures 0,8 < µ2 < 2,0, (11) sk Projekteerimise alused 65 kus - lume mahukaal (võetakse siin 2,0 kN/m3). (3) Hange pikkus ls =2h, kusjuures 5 m < ls < 15 m. (12) Joon. 8 Lumekoormuse kujutegurid eendite ja takistuste ümbruses 8. Katuseräästalt allarippuv lumi (1) Katuseräästa projekteerimisel tuleb lisaks katuse muule lumekoormusele võtta arvesse ka katuseräästalr allarippuva lume koormus. See rakendatakse räästa äärele ja selle suurus leitakse valemiga µi2 sk2 sc = k , (13) kus sc - rippuva lume koormus (kN/m); µi - katusele mõjuva lumekoormuse kujutegur;
annaabi.ee 
