kühmud ja täita lohud või ebatasasel reljeefil, kus tuleb täita jäärakuid ja maha lõigata künkaid jne. Väikesed ebatasasused ja vallid sillutatakse buldooseri tagurpidi liikumisel, kusjuures hõlm on lastud ujuvasendisse. Mõnikord tuleb nõutava tasasuse saamiseks teha töökäigud ristamisi. suuri tasndustöid alustatakse kõige madalamate kohtade täitmisega 20 cm paksuste kihtide kaupa, mis soodustab puiste tihendamist. Pinnast teisaldatakse võimaluse korral allapidi kaevikmeetodil. 42. Ehituskaevikute rajamine ja täisajamine buldooseriga Ehituskaevikute rajamine toimub tavaliselt kaevikmeetodil pinnase teisaldamisega ristipidi. Pealmine kasvupinnase kiht eemaldatakse juba varem ja lükatakse puistangu asukoha lähedusse, et hiljem oleks võimalik seda laotada vallidele. Kaevikut töödeldakse ristipidi paralleelsete tranšeedena umbes 0,5 m laiuste vahedega. Kui tranšee on sügav ja vahe vallid ähvardavad sul
määrab elektronkihi. Orbitaalkvantarv l on null või positiivne täisarv, alati väiksem kui n ehk n-1; määrab alakihi; tähistatakse tähtedega s, p, d, f, … (l=0, 1, 2, 3, …). Magnetkvantarv ml on täisarv vahemikus –l…l; määrab konkreetse orbitaali alakihis. Spinnkvantarv ms saab olla ainult – ½ või + ½ Elektroni spin. Aatomis kirjeldab elektroni spinnseisundit spinnkvantarv ms, mille lubatavad väärtused on -1/2 ja +1/2. Kasutatakse ka üles ja allapidi nooli või vastavalt alfa ja beeta. Aatomi elektronkonfiguratsioon – kirjeldab mitmeelektronilises aatomis elektronide jaotust orbitaalidel Pauli keeluprintsiip: aatomis ei saa olla kahte elektroni, mille kõik neli kvantarvu oleksid vastavalt võrdsed. Samal orbitaalil ei saa olla rohkem kui 2, vastasmärgiliste spinnidega, elektroni Hundi reegel: kui samas alakihis on rohkem kui 1 orbitaal, siis paigutuvad elektronid eelistatult ühekaupa, paralleelsete spinnidega,
vormimallid kui metafoorsed stambid. Nimetame siingi nende parallelistlike vormimallide põhitüübid ja toome igaühe kohta mõned näited. 1. Kõrvutatud või vastandatud on kaks kohta või ruumiaspekti: alt pealt ~ all peal või vastupidi: Alt sile, päält karvane (käsi kindas); Alt sööb, pealt situb (oherdi); Pealt teeb tiritärinad, alt ta kopsib kullerida (kangakudumine); üles alla: Üles lätt, maha ei tule (suits); Ülespidi nutitab, allapidi juuritab (kartul); edaspidi tagurpidi: Edasipidi künnab, tagasipidi äestab (kana); peal(t) sees(t); sisse välja jts.: Päält sille, sisest karvane (kasukas); Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline (sibul); eest ~ otsast (keskelt) tagant: Eest kui ora, keskelt kui kera, tagant lai kui labidas (kana); Eest mökitab, takka lipitab (oinas); teises ilmas ~ muul maal siin ilmas ~ maal: Teises ilmas raiutakse, laastud kukuvad siia ilma (lumesadu); Teises