Pilt 19 Pilt 20 11. Korrigeerida patsiendi puusa asendit (nihutades puusa õlasuhtes pisut taha poole). · Vajadusel korrigeerida patsiendi jalgade asendit (jalad koos, puusast painutatud 130 - kraadise nurga all. · Asetada käed patsiendi puusaliigese ja reie alla näopoolsel abistajal abistada seljatagust abistajat käte allapanekul (pilt 21, 22). Pilt 21 Pilt 22 Tööergonoomika konspekt 5 Maie Timm · Abistajate lähteasendid ja töösuunad: patsiendi seljatagusel abistajal on tõmbamise lähteasend: vastavalt sellele, mis käsi on eespool, siis see jalg on alati eespool (pilt 23). Patsiendi näopoolsel abistajal on lükkamise lähteasend: see
laudaõhku. Seepärast tuleb nisakanne enne allaasetamist hoida langevas asendis. Peale kollektori piimakraani avamist tuleb vajadusel nisakannude piimavoolikud keerata allapoole. Enamasti on see vajalik uute piimavoolikute korral. Nisakann haaratakse kätte mansetist ja hoitakse vertikaalasendis, kusjuures lühike piimavoolik on kollektori otsikust vajutatud allapoole (suleb vooliku avause). Kollektori piimakraan avatakse vahetult enne nisakannu nisale aetamist. d) Nisakannud ei tohi allapanekul lauda põranda vastu puutuda. LÜPSMINE UDARA JA NISADE PUHASTAMINE EELLÜPS NISAKANNUDE ALLAASETAMINE LÜPSIJÄRGNE DESINFEKTSIOON NISADE MÄÄRIMINE SALVIGA Lüpsi ajal jälgitakse piimavoolu udarast. Kui piimavool on järsult vähenenud, siis tuleb alustada järellüpsi tegemist. Uuematel lüpsimasinatel seda teha ei ole vaja. Järellüpsi tehakse kahel põhjusel: lüpsmise ajal "ronivad" nisakannud üles ja
imeda laudaõhku. Seepärast tuleb nisakanne enne allaasetamist hoida langevas asendis. Peale kollektori piimakraani avamist tuleb vajadusel nisakannude piimavoolikud keerata allapoole. Enamasti on see vajalik uute piimavoolikute korral. Nisakann haaratakse kätte mansetist ja hoitakse vertikaalasendis, kusjuures lühike piimavoolik on kollektori otsikust vajutatud allapoole (suleb vooliku avause). Kollektori piimakraan avatakse vahetult enne nisakannu nisale aetamist. d) Nisakannud ei tohi allapanekul lauda põranda vastu puutuda. LÜPSMINE UDARA JA NISADE PUHASTAMINE EELLÜPS NISAKANNUDE ALLAASETAMINE LÜPSIJÄRGNE DESINFEKTSIOON NISADE MÄÄRIMINE SALVIGA Lüpsi ajal jälgitakse piimavoolu udarast. Kui piimavool on järsult vähenenud, siis tuleb alustada järellüpsi tegemist. Uuematel lüpsimasinatel seda teha ei ole vaja. Järellüpsi tehakse kahel põhjusel: lüpsmise ajal "ronivad" nisakannud
allaasetamist hoida langevas asendis. Peale kollektori piimakraani avamist tuleb vajadusel nisakannude piimavoolikud keerata allapoole. Enamasti on see vajalik uute piimavoolikute korral. Nisakann haaratakse kätte mansetist ja hoitakse vertikaalasendis, kusjuures lühike piimavoolik on kollektori otsikust vajutatud allapoole (suleb vooliku avause). Kollektori piimakraan avatakse vahetult enne nisakannu nisale aetamist. d) Nisakannud ei tohi allapanekul lauda põranda vastu puutuda. L ÜP SM IN E 1 2 3 4 5 6 1- UDARA JA NISADE PUHASTAMINE 2- EELLÜPS 3- NISAKANNUDE ALLAASETAMINE 4-5 LÜPSIJÄRGNE DESINFEKTSIOON 6 NISADE MÄÄRIMINE SALVIGA NISAKANNU KORK DESONÕUD JA PRITSPUDELID NISAKANNUDE ALLAASETAMINE JA LÜPSMINE 61
annaabi.ee 
