arvestada järgmist: a) lehma vasakult poolt (määratakse lehma tagantvaates) lüpsmisel asetatakse nisakannud alla vasaku käega. Parem käsi hoiab kollektorit. Vastasel korral hakkab üks käsi teise tööd segama. Nisakannude allpanekul alustatakse lüpsjapoolsest tagumisest nisast, seejärel asetatakse nisakann kaugemale tagumisele, kaugemale esimesele ja lõpuks lüpsjapoolsele esimesele nisale. Selline nisakannude allapaneku järjekord on tähtis seepärast, et vastasel juhul hakkavad allapandud nisakannud segama ülejäänud nisakannude allapanekut. Paremalt poolt lüpsmisel pannakse nisakannud alla parema käega ja vasak hoiab kollektorit. Allapaneku järjekord on sama nagu vasakult poolt lüpsmisel. Alustatakse lüpsjapoolsest tagumisest nisast, seejärel asetatakse nisakann kaugemal asuvale tagumisele nisale, kaugemal asuvale esimesele nisale ja lüpsjapoolsele esimesele nisale. b) Lüpsiajal ei tohi vaakum- ja piimavoolikud olla keerdus! Kannulüpsi
või muu korgiga, mille hape läbi sööb, saame aegsüüte. Väävelhape reageerib alumiiniumiga, tekitades alumiiniumsulfaati ja gaasilist vesinikku, seetõttu peab nõu olema ühest otsast avatud, et tekkiva vesiniku surve seda ei purustaks. Foolium on teibiga nõu põhja alla kinnitatud. Kui hape end läbi fooliumi söövitab, võib seda mitmel viisil kasutada lõhkeseadeldise süütamiseks. FOOLIUM mitu kihti 1)Väävelhape on hea elektrijuht. Kui koguda fooliumist läbisööbinud hapet allapandud klaasnõusse, millesse on viidud kaks juhtmeotsa, sulgub vooluring juhtmete vajumisel happesse. 2) Väävelhape reageerib väga aktiivselt kaaliumkloraadiga. Kui hape nõrgub kaaliumkloraati sisaldavasse nõusse, lahvatab kaaliumkloraat põlema. Seda leeki võib kasutada süütelaengu tarbeks, aga kaaliumkloraat võib toimida ka termiitpommi süütelaenguna, kui kaaliumkloraati segada 50%/50% vahekorras termiidiga ning seda segu tarvitada ülejäänud termiidi süütena.
poolt (määratakse lehma tagantvaates) lüpsmisel asetatakse nisakannud alla vasaku käega. Parem käsi hoiab kollektorit. Vastasel korral hakkab üks käsi teise tööd segama. Nisakannude allpanekul alustatakse lüpsjapoolsest tagumisest nisast, seejärel asetatakse nisakann kaugemale tagumisele, kaugemale esimesele ja lõpuks lüpsjapoolsele esimesele nisale. Selline nisakannude allapaneku järjekord on tähtis seepärast, et vastasel juhul hakkavad allapandud nisakannud segama ülejäänud nisakannude allapanekut. Paremalt poolt lüpsmisel pannakse nisakannud alla parema käega ja vasak hoiab kollektorit. Allapaneku järjekord on sama nagu vasakult poolt lüpsmisel. Alustatakse lüpsjapoolsest tagumisest nisast, seejärel asetatakse nisakann kaugemal asuvale tagumisele nisale, kaugemal asuvale esimesele nisale ja lüpsjapoolsele esimesele nisale. b) Lüpsiajal ei tohi vaakum- ja piimavoolikud olla keerdus! Kannulüpsi korral
vasaku käega. Parem käsi hoiab kollektorit. Vastasel korral hakkab üks käsi teise tööd segama. Nisakannude allpanekul alustatakse lüpsjapoolsest tagumisest (vasak tagumine) nisast, seejärel asetatakse nisakann kaugemale tagumisele, kaugemale esimesele ja lõpuks lüpsjapoolsele esimesele nisale. Selline nisakannude allapaneku järjekord on tähtis seepärast, et vastasel juhul hakkavad allapandud nisakannud segama ülejäänud nisakannude allapanekut. Paremalt poolt lüpsmisel pannakse nisakannud alla parema käega ja vasak hoiab kollektorit. Allapaneku järjekord on sama nagu vasakult poolt lüpsmisel. Alustatakse lüpsjapoolsest tagumisest nisast, seejärel asetatakse nisakann kaugemal asuvale tagumisele nisale, kaugemal asuvale esimesele nisale ja lüpsjapoolsele esimesele nisale. b) Lüpsiajal ei tohi vaakum- ja piimavoolikud olla keerdus
annaabi.ee 
