laagrisse teineteisel pool mäenõlva, sulgedes mõlemad väljapääsud gladiaatorite pelgupaigast. Pärast pikka järelemõtlemist, tuli Spartacusele mõte pajuvitsadest redel ehitada ja mööda kalju serva alla ronida. Kaks tundi enne päikeseloojangut oli peaaegu üheksasaja jala pikkune redel valmis. Kui redeli ehitamine oli lõpetatud, asus Enomaiod esimesena raskele laskumiskatsele ning jõudis õnnelikult kuristiku põhja. Allalaskumine kestis tervelt kolmkümmend kuus tundi ja alles teise päeva koidul olid kõik all, tasandikul. Niipea, kui hämaraks läks, väljusid kaks kohorti gladiaatoreid oma varjupaikadest, rivistusid ja hakkasid liikuma. Mõlemad rooma sõdurite laagrid tehti maatasa. Iga päev tuli Vesuuvi laagrisse sadu uusi sõjamehi. Kahekümne päeva jooksul pärast Spartacuse võitu Glaberi üle, tuli uusi kokku üle nelja tuhande. Kui gladiaatorid ilmusid ühel
Spartacusel oli range distsipliin ning tänu sellele ta oli võitnud hulga poolehoidjaid. Ta tahtis sõjaväes moodustada Rooma lahingurivi. Ümbruskonnas ringi uurides tuli välja, et ta peab uue lahenduse leidma rünnaku jaoks. Pärast mõtlemist, tuli Spartacusele idee ehitada redel ja sellega mööda kaljuserva alla ronida. Kui redeli ehitamine oli lõpetatud, asus Enomaiod esimesena raskele laskumiskatsele ning jõudis õnnelikult kuristiku põhja. Allalaskumine kestis tervelt kolmkümmend kuus tundi ja alles teise päeva koidul olid kõik all. Mõlemad rooma sõdurite laagrid tehti maatasa.Pärast Spartacuse võitu Glaberi üle, tuli laagrisse üha uusi sõjamehi - üle nelja tuhande. Spartacus veetis Nola juures üle kahe kuu, õpetades pidevalt oma sõdureid, kelle arv oli suurenenud kaheksa tuhandeni. Kahe päeva pärast sai Spartacus teada, et tema poole liigub preetor Publius Varinius ning gladiaatorid otsustasid öösel neile vastu astuda.
mõtlikult ja äraolevalt jalgrataste järelkäru juures- jalgrataste juures tundsin end kui ,,mägilane" võõral territooriumil olevana. Jalgratturid otsustasid kasutada head võimalust ja viimast mõnusat laskumist täie ette kasutada- Veel viimased vaiksed manitsussõnad Urmaselt ja läinud nad olidki... Oli aeg bussilgi hääled sisse panna . Siis tuli signaal restorani poolt, et tüdrukud said lõpuks oma friikartulid kätte..! Naerukoht! Serpentiine pidi allalaskumine oli sama ,,kaunis ja kohutav" nagu tõuski, võttis vägisi kaasa kurvi võtma. All külas korjasime jalgratturite terveksjäänud jäänused kokku (P.S: Kõik olid terved!) ja veeresime õhkavaid pilke kaugeneva Fagarasi poole läkitades õhtusse ja Sibiu linna poole. Sibiu- imearmas vana sakslaste Rumeenia linn! Sinna lähen ma kunagi, kasvõi pensionipõlves, veel tagasi! Üürike tunnike, mis meile anti linnaga tutvumiseks, vaid suurendas ta võlu ja veetlust. EDASI
annaabi.ee 
