riikideks jaotatud. Peamine hendustee oli meri, mille kaudu oldi henduses naabermaadega. 2.Nimeta Kreeka ajaloo perioode, ajasta nad, too vlja iga perioodi iseloomulikud jooned, thtsamad sndmused ja kultuurisaavutused. v: a) Kreeta-Mkeene periood (200-1100 eKr) - minoiline kultuur kreetas, mille thtsaim keskus oli Knossos. Tsivilisatsioon arenes ka Mandri-Kreekas, kus thtsaim keskus oli Mkeene. Kreeklased vallutasid Kreeta saare. 1200 eKr Kreeka tsivilisatsiooni allakik. b) Tume ajajrk (1100-800 eKr) - Kreeka allakik, rnnati Vike-Aasia lnerannikule, nrgad suhted naabermaadega. c) Arhailine periood (800-500 eKr) - Kreekas hakkasid kujunema linnad, lemkiht, iga nelja aasta tagant olmpiamngud, kolonisatsioon, linnriiklik korraldus (nt Sparta, Ateena) d) Klassikaline periood (500-338 eKr) - Kreeka-Prsia sjad, Kreeka hiilgeaeg (Ateenas demokraatlik riigikorraldus), Sparta lemvim, tihti sjad.
tegevusele haaraks ka tstust ja tegeleks sjavelise vljappe andmisega alustati totaalset vrdsustamist (riietusest sgini) ritati maksimaalselt arendada metallitootmist (selleks rajati peaaegu kigisse kladesse keskaegse vlimusega sulatusahje; toodang kasvas kll 2 korda, ent oli ebakvaliteetne) algatati kampaaniad varblaste hvitamiseks, kes svad ra liiga palju vilja (sellega aidati hoopis kaasa kahjurite levikule) jne. Suure hppe tulemused: tstuses toodangu hulga ja kvaliteedi langus pllumajanduse allakik nljahdad, mille tttu hukkus mitu miljonit inimest (NB! Samal ajal toimus kiire rahvaarvu kasv- 1950.a. ~500 miljonit; 1980.a. ~1 miljard) 17. hiina ei nustunud titma vene ksklusi 18. korea sda 19. Protsesside lbiviimise koht ei valitud juhuslikult. Nukogude Liit tahtis niteks sndmust lbi viia Berliinis, kuid teiste liitlasriikide survel peeti need Nrnbergis. Thtsamad phjused: * sel ajal kuulus linn Ameerika tsooni (Saksamaa oli jaotatud neljaks);
Samuti sai ta aru, et need esemed tuleb taastada ja Kairo muuseumile le anda. Tnu sellele avastusele sai Carter oma elu ainsa doktorikraadi Yalei likoolist ja selle le oli ta vga uhke. Kuid ta oli pettunud, et ei suutnud avaldada tisteaduslikku teost Tutanhamoni haua leiu kohta. Koos Arthur Macei ja Percy Whiteiga oli ta avaldanud he populaarse aruande. Tutanhamoni hauakambri avastamine titis Howard Carteri unistused ning tle hauakambris jrgnes sujuv allakik. Jrgnevad aastad veetis ta ksinda oma kodus Teeba lnenlval. Carter suri oma Londoni kodus 2. mrtsil 1939.aastal Hodgkini tvesse. Howard Carter maeti Putney Valei surnuaeda epitaafiga: Arheoloog ja egptoloog. 3. George E. S. M. Herbert, viies krahv Carnarvon 1866. aastal sndinud Carnarvon oli vana hea Inglismaa tpiline laps. Esimesed eluaastad veetis ta oma vanemate misaas Highclereis, keskhariduse omandas erapetaja ke all. Siis siirdus ta Etonisse, nagu hele noorele lordile ette nhtud
annaabi.ee 
